● võimude lahusus (riigivõim on üks tervik, kuid ta väljendub eri vormides (käsk kolme riigivõimu organisatsiooniliseks lahutamiseks) - seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: ● käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust ● "ülipositiivse" õiguse tunnustamine ● seadusandja seos konstitutsiooniga II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 1. Kodakondsuse kommunitaristlik käsitlus. Kommunitaristliku lähenemise kohaselt on kodakondsus ühiskonna liikmeid liitev ning olemasolevaid sidemeid kindlustav ja tihendav jõud. 2. Kodakondsus –kas subjektiivne õigus või privileeg? Kodakondsus kui subjektiivne õigus on näiteks riigis sündinud inimestel. Privileeg on kodakondsus siis, kui see saadakse naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming) korral. 3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt.
Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud - selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval valdavaks vastupidised tendentsid, mis viivad inimese suurema individualiseerimiseni. Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: Konservatiivne kommunitarism – käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus
Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud – selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks. Vaatamata kommunitaristliku mõtlemisviisi jõulisele taaselustumisele, on tänapäeval valdavaks vastupidised tendentsid, mis viivad inimese suurema individualiseerimiseni. Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: 1. Konservatiivne kommunitarism – lähihorisont. käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus. Kõik indiviidid on olnud ja on
annaabi.ee 
