I valitsuses on ainult 3 natsi. Tema tegevust hakkavad pidurdamad kommunistid. · 1933. aastal Riigipäev saadetakse laiali ja kuulutakse välja järjekordsed erakorralised valimised (IV). Valimiskampaania ajal pannakse põlema Riigipäeva hoone, saksa rahvusluse sümbol ja demokraatia kants. Selle taga oli Hollandi kommunist ja seetõttu kommunistlik partei keelustatakse. · Märtsis valitud riigipäev koguneb ilma kommunistideta. Hitler nõuab erakorralisi volitusi. Sotsalistid hääletavad vastu, mille peale ka sotsiaaaldemokraatlik partei 5 keelati. Weimari vabariik on lõppenud ja Hitler hakkab valitsema erakorraliste volituste alusel. Hitleri diktatuuri rajamine · Juulis keelatai kõik parteid. · Kohe alustatakse repressiivaparaadi kujundamisega, esimene koonduslaager
19141920 oli riik kaotanud u. 20 miljonit inimelu. Petrogradis oli inimesi poole vähem kui enne sõda, polnud kedagi, kes teostaks proletariaadi diktatuuri. Põllumajanduses vähenes külvipind, sest viljakaubandus oli keelatud. 1921 Venemaal näljahäda, suri 34 miljonit inimest, korraldati rahvusvahelised kampaaniad nälgijate abistamiseks. - Venemaal hakkasid mässud: Petrogradis, Tambovi kubermangus moodustati Antonovi talurahva armee ( 50 000), loosungiks sai "Nõukogud ilma kommunistideta". Mässasid ka Kroonlinna madrused. 1921 Venemaa Kommunistliku bolsevike Partei X kongress (VK(b)P), delegaatidele anti püssid kätte ja saadeti nad Kroonlinna mässu maha suruma, said hakkama. - Otsustati üle minna uuele majanduspoliitikale ehk NEPile. NEP: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, see tähendas kaubalisrahalis suhete lubamist. Lubati luua kooperatiive. 2. Välisraha saamiseks anti väliskapitalile kontessioone (luba tegutseda Venemaal)
revolutsioon Prantsusmaal. On tollal suuruselt II kom. Partei maailmas (Nõukogude Venemaa järel). Kommunistid rajavad omad ametiühingud. Sotsialistid ei taha alluda Moskvale ja ei poolda revolutsiooni (nende hulgas on Marxi lapselaps Longuet ja tuntud sots. poliitik Leon Blum. Pikemas perspektiivis võidavad sotsiaaldemokraadid. Väga oluline on radikaalide (lib.) partei (kuni 1939 aastani): Pealt punane, seest valge (Clemenceau). 1924 vasakpoolne kartell (radikaalid koos sots. dem'ga ilma kommunistideta) võitis valimised. Uus radikaalide peaminister Edouard Herriot (1924-25): rahulik välispoliitika (finantsprobleemid), ,,kollektiivse julgeoleku" põhimõte. Prantsusmaa tunnustas 1924a Nõukogude Liitu. 1925a'l Prantsusmaa ratifitseeris nn Locarno-lepingu, milles Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia lubasid, et nad ei ründa teineteist ja kinnitasid, et nad austavad Versailles' rahulepingu piire (Lääne-Euroopas). Vasakkartell plaanis
annaabi.ee 
