Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tema enda teenitud rahale andis kooli kõrvaltunde või tegeles ehitustöödega. Iga lisaraha oli oluline
Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi? Poiste sõdurivarustus oli nigel, riik andis neile ainult mingi raskestikäsitletava püssi ja kiivri ning neil oli isegi vähe sooje riideid, kuid hiljem lahingutes nad hakkasid ohvrite laipadelt võtma riideid ja varustust. 5)Kuidas käituvad poisid oma esimeses lahingus? Esimeses lahingus poisid hakkavad kartma ja jooksevad ära(ahas eesotsas), hiljem selgub et nad põgenesid asjata ning venelased olid ka just samal ajal põgenenud
hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega. Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli
Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega. Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli õppur Oskar
Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi? Poiste sõdurivarustus oli nigel, riik andis neile ainult mingi raskestikäsitletava püssi ja kiivri ning neil oli isegi vähe sooje riideid, kuid hiljem lahingutes nad hakkasid ohvrite laipadelt võtma riideid ja varustust. 5)Kuidas käituvad poisid oma esimeses lahingus? Esimeses lahingus poisid hakkavad kartma ja jooksevad ära(ahas eesotsas), hiljem selgub et nad põgenesid asjata ning venelased olid ka just samal ajal põgenenud
Okupeerisid kogu eesti. Sidepunktid, lennujaamad, sadamas, raudteejaamad, postkontorid. Nõuti, et valitsus keelaks ära rahvakogunemised ja korjati ära kõik relvad eestlaste käest. Kukutati eesti seaduslik valitsus. 21.juuni 1940 A.Zdanov korraldas riigipöörde. Ta oli Stalini partei sekretär. Viidi läbi suur rahvakogunemine, rahvas nõudis valitsuse tagasiastumist. Päts oli nõus valitsust vahetama. Uus valitsus oli kommunismimeelne. Nimekiri koostati NSVL poolt. Valitsue juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. See valitsus sisuliselt müüs eesti maha. Riigikogu valimised olid ebademokraatlikud. Poliitiline platvorm. Võitis eesti töörahva liit ja koosnes poliitiliselt mittekogenud inimestest. 21,juulil 1940 muudeti ära eesti nimi:Eesti NSV- ks. See tähendas nõukogude võimu ja sotsialismi ülesehitamist. Moodustati delekatsioon mida juhtis J.Lauristin. Paluvad, et eesti saaks NSVL koosseisu. 6
Võrgutav terrorist hakkab tsaariga tangot tantsima. Daam aga armub tsaari ja loobub atentaadist. (Esimest korda oli grammofon sisse kirjutatud orkestri partituuri) 6. Weilli ja Brechti koostöö. “Kolmekrossiooper”, ooper “Mahagonny linna tõus ja langus”. Brechti teatrivaated. 1927. a. algab Weilli koostöö Brechtiga Lähemalt Bertolt Brecht’ist (1898–1956) Ta on öelnud: „Maailmas on kaks suurepärast lavastajast, Chaplin on see teine.“ Ta oli kommunismimeelne. Pärjatud 1954.a. isegi Lenini rahvusvahelise rahupreemiaga. Brechti teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõrutusefekti, mis väljendus realistlike stseenide vahele esitatavates seletatavates märkustes – kas siis loosungite või vahelaulude näol. Kasutas projektsioone, mis tõi lavale statistilist materjali. Ta oli eepilise (jutustav) teatri rajaja. Nende esimeseks koostööks oli:
annaabi.ee 
