aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Võimukeskmeks kujunes siiski kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aastal saadeti Asutav Kogu laiali. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik parteid ja kehtestati ühepartei süsteem. Enamlaste võimule tulekuga hakkas Venemaal kodusõda, kus lõpuks võitjana väljusid enamlased. 1924. aastal suri Lenin, kes oli kommunisliku partei juht. Tema surmaga hakkas võimuvõitlus, kus peale jäi Stalin, kes oli kommunsliku partei peasekretär. Stalinil kujunes välja ainuvõim. Saksamaad hirmutas kommunism, aga saksa rahvale see väljavaade ei meeldinud. Nende vastu hakkas võitlema Saksa Töölispartei, mille ees otsas oli Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud salgad ja hakkasid oma vaenlaste vastu võitlema. Natsionaalsotsialistliku partei ridadesse tuli üha uusi liikmeid. 1932. aastal said nad võimule. 1933
lõpetamata. 1937. aastal avati Tartu Töölisteater ning Ird alustas koos teiste stuudiolastega seal tööd. 1939.aastal sai ta teatri kunstiliseks juhiks. Sellel ametikohal ei saanud ta aga jätkata kuigi kaua, sest peagi suleti teater seoses poliitiliste intriigidega ja kommunistliku liikumise vastu suunatud riiklike sanktsioonidega. Tartu Töölisteatri perioodil kujunesid Irdi poliitilised vaated lõplikult välja toetada tööliste liikumist ning tol ajal keelatud Kommunisliku partei tegutsemist. Pärast Tartu Töölisteatri sulgemist proovis Ird leida tööd "Vanemuises", kuid poliitilise mineviku tõttu teda koosseisulisse truppi ei võetud, vaid võeti "punktialuseliseks" ning lisakohaga ka koori. Kaarel Ird ja Vanemuine Aastal 1940, päev peale juunipööret korraldasid Ird ja August Pring Vanemuise Seltsi ülevõtmise aktsiooni: ''Astusime koos Töölisteatri tegevusjuhi August Pringiga Vanemuise Seltsi asjaajaja härra Reisneri kabinetti, kaasas
seotud perioodiga 1920-1939) Poska – poliitik, kes juhtis Tartus alanud läbirääkimisi Päts – poliitik, kes oli üks Püllumeeste Kogu liidreid Laidoner – poliitik, kuulus Põllumeeste Kogusse Sirk – vapside tegelik juht (advokaat) Larka – vapside ametlik juht (endine kindral) Eenpalu – Pätsi ja Laidoneri kõrval 3 juhtiv isik Vaikiva Ajastu jooksul. Peaminitri asetäitja ning siseminister. Anvelt – kommunisliku partei pooldaja, 1824 aasta riigipöörde organisaator Kingissepp – kommunistliku partei pooldaja Dateeringud: 2. veebr 1920 - Tartu Rahu lepingu sõlmimine 1. dets 1924 – kommunistide läbikukkunud riigipööre, sest eestlased ei läinud nende ideedega kaasa ja jäid oma isamaale truuks. NSVL oleks mässulisi aidanud, kuid nüüd pöörasid eestlased vägivallatsejatele selja 12. märts 1934 – Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre
kaitsmisest sisuliselt vabastatud. Pihkva operatsioon - eesmärgiks ei seatud Pihkva vallutamist. Eesti 2. deviisi üksused pidid minema Petseri alt pealetungile, hõivama uuesti Iborska ja jõudma Belikaja jõeni, et purustada selle sillad. Kogu selleks eesmärgiks oli Punaarmee kinni hoidmine, et see ei saaks saata abivägesid Jamburgi alla. Ööel vastu 19. maid sai 7. jalaväepolgu ülem kirja teiselt poolt rindejoont Eesti Kommunisliku Kütidiviisi ülemalt Leonid Rittilt, kes teatas, et on mõttetust vennatapust tüditud ja tuleksid rahvaväepolgu poolele üle. Saavutati kokkulepe. Rünnak algas ööl vastu 24. maid pikki Pihkva-Petseri raudteed. Punased olid sellest ootamatust pealetungist nii üllatunud, et ei üritanudki Pihkvat kaitsta. Edasi rahvavägi ei liikunud ja püüdis leida võimalusi, kuidas Pihkva Vene valgekaartlastele üle anda. 31. mail andsidki eestlased Pihkva rindejoone valgekaartlaste kätte.
annaabi.ee 
