veidi mugavdatult iseenda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes. «Kommunikatsiooni on raske defineerida: see on teineteisega rääkimine, televisioon, soeng, kirjanduskriitika jne.» (Pilvre 2012: 2) Gerbner on 1967. aastal väitnud, et kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. (Pilvre 2012: 5) Need kaks väidet võtavadki kokku kommunikatsiooni olemuse, ja seda ka võimu tasandil, võimu kommunikeerumisel rahvaga ja rahva tahte kommunikeerimisel võimule kommunikatsioon on keeruline (nii õigesti, eesmärgipäraselt kommunikeeruda kui ka seda mõista) ja see on sotsiaalne, sisaldades ohtralt siia-sinna-suunas liikuvaid (või mitteliikuvaid, justkui liikuma pidavaid) sõnumeid. Vabariigi Valitsus räägib oma kommunikatsioonistrateegiat õpetades ja selgitades: «Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju
Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse. · Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti. · Õpetaja peab tundma laste kasvukonteksti, et suuta tõlgendada vaatlustulemusi ja laste käitumist. · Hindav vaatlemine aitab õpetajat arutlemisel, õpetamise kavandamisel ja hindamisel ning suhtumisel lastesse. · Hindav vaatlemine annab õpetajale alusteavet lastevanematega läbiviidavateks vestlusteks ja aitab kommunikeerumisel lapsevanematega. · Hindav vaatlemine ja selle dokumenteerimine annab teavet eelõpetuse mõjususest. · Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel. · Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. · Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta kultuurilised ootused. Pered ja lapsed tuleb kutsuda osalema vestlustes hindamisest
liigutusest sai tantsu peamine meedium, tants ja muusika kuulutati teineteisest sõltumatuteks, kuid koos eksisteerivateks kunstilise loomingu väljendusteks. Koreograafide töömeetodid on väga erinevad, kuid sarnane kõikidele on see, et liikumine on tantsukunstis peamiseks meediumiks, tantsija on selle instrument (liikumise esiletooja ja mõtestaja), kelle läbi liikumist ja liigutust nähakse ja sellesse suhestutakse. Kuidas liikumismaterjali esitatakse on võtmeküsimuseks tantsuteose kommunikeerumisel vaatajatega. NB! Kas ükskõik milline tantsija suudab konkreetset tööd tantsida? Kas tantsija on midagi enamat kui lihtsalt keha ja instrument? Nii tantsustiil kui ka tantsija stiil (omapära) on võtmeelementideks töö identiteedi määramisel ja saavutamisel. Tants ja isiksus koos liikumiskeelega (tekstiga) teevad etendusest selle, mis ta on. Osa koreograafe loob liigutused lavastuse loomisprotsessis
annaabi.ee 
