• Probleemiks võib osutuda liigikuuluvuse määratlemine ja varieerumised. • Probleem on ka siis, kui mõni tuvastatud olulistest tunnustest teatud sõna puhul ei esine. • Klassikalises sõnaliikide jaotuses jagunevad nt. substantiivid konkreetseteks ja abstraktseteks. • Konkreetsed: individuatiivid, ainenimetused, kollektiivsõnad. • Abstraktsed: protsessid, omadused, suhted. Tähenduskomponendid Pragmaatiline tähendusmudel Geoffrey Leech (s. 1936), lähtub kommunikatsiooniprotsessist: • mõisteline tähendus (nt. naine sisaldab mõistelisi tunnuseid [+inimene] [– meessoost] [+ täiskasvanu] • sotsiaalne tähendus – avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud • afektiivne tähendus (hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta) • reflekteeriv tähendus (ühe sõna sees semeemide üksteisesse peegeldumine). • kollokatiivne tähendus (teatud semeemi semantiline seotus teiste lekseemidega) Süntaktiline tähendusmudel
argikeel. Sotsiolektilised markeeringud kuuluvad laia tähendusdefinitsiooni kohaselt samuti tähenduse alla. Nii tuleb lekseemi kasutamisel arvestada kommunikatsioonivormist sõltuvate piirangutega (kirjalik vs suuline); murdemarkeeringutest lähtuvate piirangutega; suhtlejate vanusest tingitud piirangutega (noortekeel); suhtlejate ametipositsioonist sõltuvate piirangutega; huvialadest sõltuvate piirangutega jne. G. Leechilt pärineb pragmaatikakeskne sõnatähendusmudel (1981), mis lähtub kommunikatsiooniprotsessist kui tervikust. Ta eristab seitset tähenduskomponenti: Mõisteline tähendus (nt naine sisaldab mõistelisi tunnuseid [+inimene] [ meessoost] [+ täiskasvanu] Sotsiaalne tähendus avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud. Afektiivne tähendus (hinnangud ja suhtumised denotaadi kohta)Reflekteeriv tähendus (ühe sõna sees semeemide üksteisesse peegeldumine).Kollokatiivne tähendus (teatud semeemi semantiline seotus teiste lekseemidega).Temaatiline
· Rakendatavus kasu tootmiseks, mis asetab rõhu innovatsiooni suhtelisele eelisele; · Levik, mis asetab rõhu info kättesaadavusele; · Kasutus, mis asetab rõhu kasutamisbarjääride vähendamisele; · Kommunikatsioon, mis asetab rõhu arendajate ja kasutajate vahelisel tagasisidele. Innovatsiooni levimine sõltub innovatsiooni tunnustest, potensiaalsete rakendajate iseloomust ja kommunikatsiooniprotsessist. Innovatsiooni suhtelised eelised, ühilduvus, keerukus, katsetatavus ja jälgitavus mõjutavad kõik levimise kiirust. Rakendamist mõjutavad ka rakendajate oskused, psüühika, sotsiaalne kontekst ja infrastruktuur. Anna ülevaade koostöö erinevatest vormidest ning selgita iga koostöövormi valiku põhjendust, too näiteid. Ükski koostöövorm pole üldises mõttes optimaalne. Mõned ettevõtted, nt Philips eelistavad ühisettevõtteid ja teised, nt ABB, eelistavad omandamist.
3. psühholoogiline kohandumine (frustratsiooni, stressi, võõrandumise ja mitmetähenduslikkuse talumine) 4. kultuuriline teadlikkus (väärtused, tavad, normid) Korhonen (2002): - motivatsioon teistega sobivalt ja efektiivselt suhelda ning kultuuriline uudishimu - kultuuriline empaatia ja hoidumine etnotsentrismist - ebamäärasuse talumine uutes olukordades - võime ennast sobivalt avada ja interaktiivselt kuulata - teadlikkus kommunikatsiooniprotsessist - huumorimeel - võime olla kannatlik ja austada erinevusi - võime hoomata erinevusi omaenda kultuuris Motivatsioon: Paljud kultuurilised valikud enam-vähem binaarsed, nt. kas öelda sina või Teie (vahepealset võimalust peaaegu pole), kas leppida sellega, kui teine pool jääb pidevalt hiljaks (või vastupidi, kas leppida sellega, kui sult pidevalt nõutakse punktipealset täpsust). Coupland: