Elutunnused. Elusa ja eluta looduse võrdlus. ELU Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest, mis ei osale sellistes protsessides, kas nende lakkamise tõttu(surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks. Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumis. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Selle nimel töötavad valgud. Valkude töös seisneb elu. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakul on kõik elutunnused.
8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest. Elu Tunnused on : · Rakuline ehitus · Aine- ja energiavahetus ehk metabolism · Stabiilne sisekeskkond (püsi- ja kõigusoojased) · Paljunemine (suguline ja mittesuguline) · Arenemine (otsene ja moondega) · Reageerimine ärritusele 2) Looduse riigid on : · Taimed · Seened · Loomad · Bakterid · Protistid 4) Elu organiseerituse tasemed on :
pakkunud massikommunikatsiooni tagajärjed ühiskonnas tervikuna, vaid oli kitsalt suunitletud - massimeediumite mõju inimesele. Küberneetika ülesandeks on niisuguse keele ja tehnika välja töötamine, mis võimaldaks lahendaada juhtimise ja kommunikatsiooni üldprobleeme, ühtlasi aga niisuguste ideede ja tehniliste võtete repertooriumi loomine, mis võimaldaks liigitada nende probleemide eri juhtumeid teatavate üldmõistete alla. Ühiskonna struktuuri ja funktsiooni küsimus ehk kommunikatsiooniprotsessid makrotasandil. Põhimõte: kõik, mis on ühiskonnas olemas, on vajalik. Lähenemise eelduseks on, et ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lisaks ka põhimõte, et ühiskond üritab alati liikuda tasakaalu poole. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust: Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma
protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element
Närilised ja nende püüdjad toit, pelgupaigad. Nahkhiired pelgupaigad õõnsustes, keldreis. Siilid, kahepaiksed, linnud peenarde vahel kerge püüda putukaid, tigusid, leidub pelgupaiku. Üksikud inimkaaslejad liigid põldudel (umbrohud, putukad, seened, parasiitelustik). SISSEJUHATUS ELUSTIKU TEEMASSE 17 Elu kui nähtus avaldub organismide kaudu, kellele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid (elustik). Elusolendite klassifitseerimine Süstemaatika toimib ,,alt üles" sarnased liigid ühendatakse perekondadeks... Liiki iseloomustab enamikul juhtudel: · Liik on ajalooliselt kujunenud ühise päritoluga isendite hulk; · Liigi isendid on vaatlusaja jooksul püsivate ja sarnaste tunnustega; · Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi; · Liik omab levilat ja kohastumusi teatud keskkonnas elamiseks Binaarne nomenklatuur Kasutuselevõtjaks Karl Linné (1753
annaabi.ee 
