Hästi ehitatud kaevikud ja punkrid kaitsesid mehi suurtükimürskude kildude eest, kuid otsetabamusest need ei päästnud. Suurtükimürsud pöörasid maapinna pahupidi, hävitasid drenaazisüsteeme ja tegid rünnaku alustamise raskeks. Samas oli kaevikutest lihtne märgata, kui vaenlane paigutas rünnaku alustamiseks mehi ühest kohast teise. Kaevikud olid ehitatud väga kavalalt nimelt sikksakkidena, et takistada vaenlase suurtükiväel kogu kaevikuliini hävitamast. Kommunikatsiooniliinid (raadioside) ühendasid kaevikud suurteks süsteemideks. Kaevikuliinidele rajati niinimetatud umbtänavad, et ajada vaenlane eduka rünnaku puhul segadusse. Kaevikuliini ette ehitati eelpositsioone mineerijatele ja snaipritele. Vaenlase positsioonide alla püüti ehitada ka maa-aluseid tunneleid, et panna sinna lõhkeainet ja õhkida vaenlase positsioone. Kaevikuliinide vahel oli eikellegimaa, mida ületada oli raske, sest seal asusid okastraattõkked
sõnumile tuleb vastus just selliselt mina-seisundilt, nagu sõnumi saaja on oodanud. Selline kommunikatsioon võib takistusteta jätkuda pikka aega. Mees: ”Kas oled näinud mu mansetinööpe?” Naine: ”Jah, need on kummuti kõige ülemises sahtlis.” Lõikuvad transaktsioonid Lõikuvate transaktsioonidega on tegemist siis, kui vastav mina-seisund on teistsugune, kui sõnumi edastaja on oodanud. Sellisel juhul kommunikatsiooniliinid lõikuvad ning sageli jääb mõlemale osapoolele tunne, et neid on vääriti mõistetud. “Mis kell on?” “Kas sa ei peaks oma kella parandusse viima?” Peidetud transaktsioon Peidetud transaktsioon sisaldab alati rohkem kui kahte mina-seisundit. Järgnevas näites on kirjeldatud kutset tütarlapsele, kusjuures sotsiaalselt aktsepteeritav sõnum sisaldab siin teist, peidetud sõnumit. Seega täiskasvanu mina-seisund ütleb siin ühte, lapse mina-seisund
tankikorpused. Juuli keskpaiku tekkis sakslastel I tõsisem takistus- tulenes vajadusest määratleda järgneva sõjategevuse konkreetne siht. Pealetungile oli mindud 3 suunas- saksa väejuhatus oli lootnud, et suudab võrdselt tugev olla kõigis kolmes suunas, tegelikkuses tuli välja, et nii kena asi siiski pole, jõude ei jätkunud, Vm mastaabid osutusid sakslastele väga raskesti hoomatavateks, teede võrk oli NL-s tunduvalt hõredam, kommunikatsiooniliinid venisid pikaks, kaotasid paindlikkuse. Vm siserajoonidest jõudis lahingutandrile uusi reservvägesid, olid kiirelt kokku klopsitud, halvasti välja õpetatud ja relvastatud, relvavarud said otsa. Sõjaline toodang katkes mõneks ajaks. Esines juhtumeid, kus terve diviis saadeti rindele ilma mingi relvastuseta. Saksa kindralitele oli ebameeldiv üllatus, et Punaarmee üritas jätkuvalt vastupanu osutada. Tuli langetada põhimõtteline otsus-