Pidevalt sellele tähelepanu juhtides ning treenides kujuneb uus oskus harjumuseks ning varsti märgatakse, et suhted hea kuulaja ümber on muutunud paremaks. (Saareväli, 2011) KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme [WWW] URL http://www.mastery.ee/aktiivse-kuulamise-oskus-voib-lahendada-tooalaseid- probleeme/ (23.03.2005) Kuulamine [WWW] URL http://e-ope.khk.ee/ek/kommunikatsioonII/kuulamine.pdf (2013) Päringuintervjuu [WWW] URL http://www.tlu.ee/opmat/in/paringuintervjuu/index.html (2013) Suhtlemisoskused I [WWW] URL http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/index.html (2011)
Sellele aitavad kaasa brändid millega inimene sarnaneb ja imago mis ta on endast loonud neile. 14 VIIDATUD ALLIKAD 1. Aunepast. 2009. Mis on imago. Aunepast's Weblog. [https://aunepast.wordpress.com/2009/09/08/mis-on-imago/] 04.01.2015 2. Daum, K. 2013. 7 Ways to improve your first impression. Inc. [http://www.inc.com/kevin-daum/7-ways-to-improve-your-first- impression.html] 03.01.2015 3. E-ope. 2014. [http://e-ope.khk.ee/ek/kommunikatsioonII/suhtlemine.pdf] 04.01.2015 4. Hedges, K. 2014. How Important Is Your First Impression Really? Forbes. [http://www.forbes.com/sites/work-in-progress/2014/09/05/how-important-is- your-first-impression-really/] 03.01.2015 5. Kuhnke, E. 2007 Body Language For Dummies. Inglismaa: John Wiley & Sons, Ltd, 2007. 6. Mehrabian, A. 2014 Professor Albert Mehrabian's communications model [http://www.businessballs.com/mehrabiancommunications.htm] 04.01.2015 7. Navarro, J. 2011
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene "mõelda" keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside kehahoiak käeliigutused (zestid) näoilme (miimika) hääl...
annaabi.ee 
