☼ käsikirjaliste raamatute ja trükitud raamatute uurimine Robert Darnton (sünd. 1939) ☼ trükitud raamatu uurimine ☼ raamatuajaloo peamised küsimused: 1) Kuidas raamatud sünnivad? 2) Kuidas raamatud jõuavad lugejateni? 3) Mida lugejad raamatutega teevad? ☼ intellektuaalsed, poliitilised mõjud Lucien Febvre ja Henri-Jean Martin “Raamatu sünd” ☼ ülevaatlik käsitlus raamatu sündist kuni 18. saj lõpuni ☼ tahked: nende valmistamine, levik, sisukontroll Kommunikatsiooniajaloo suunad: lugemisajalugu ☼ kuidas raamatuid loeti ☼ enne teksti uurimine (strukturalism), siis 1970. aastatel - teksti tähendust hakati otsima lugeja juurest (mitte ainult autorilt) ☼ lugeja leiab endale seda, mis on talle oluline, “elav” lugeja ☼essmärk:historiseerida lugemist, lugemine on ajas muutuv nähtus, lugemine on aktiivne dialoog tekstiga, tähendusloome teksti kallal, ajaloolised muutused
teoreetilisi artikleid. Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu muutusid kiiresti väga populaarseks, kuivõrd nende esindajad kirjutasid teemadel, mis huvitasid laiemaid lugejaskondi põnevad episoodid, lihtinimeste maailmavaade, ja tegid seda üldjuhul ligipääsetaval moel. Kommunikatsiooniajalugu Kõige üldisemalt uurib kommunikatsiooniajalugu sündmuste mõtestamist ja neid käsitleva informatsiooni liikumist Konkreetsemalt on kommunikatsiooniajaloo eesmärk analüüsida informatsiooni liikumisviise teatud ajas ja ruumis. Ideaalis on taotluseks rekonstrueerida kogu kommunikatsiooniahel: alates info loomisest, selle materiaalsetest kandjatest, selle edastajatest, selle hankimisest kuni selle vastuvõtu ja mõjuni Kommunikatsiooniajalugu võimaldab historiseerida inimeste vahelise suhtlemise ajalugu: info liikumise tehnilisi võimalusi,
salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise möödapääsmatus Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed võibolla vastavalt kellegi ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed kaubandusele...) ? Ajalugu kui konstruktsioon Mälu. Mäletamine ja elulood Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust. Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt
annaabi.ee 
