aastal, enne, kui lööv oli lõpetatud, vastupidiselt normaalsele ehitamispraktikale. Ehitamisperioodi ajal töötasid paigaga arvukad arhitektid nagu on ka tõestusena näha erinevatest stiilidest fassaadi ja tornide erinevatel kõrgustel. 1210.ja 1220. aasta vahel vaatasid neli arhitekti üle roosakna ja tornide alla ehitatava suurte saalide ehituse. Tornid lõpetati umbes 1245.aastal ja kogu katedraal lõpetati 1345.aastal. Pariisi Kommuuni ajal 1817.aastal põletati katedraal kommunaaride poolt peaaegu maha mõned allikad ütlevad, et suur kogus toole pandi kiriku sees põlemas. Mis iganes ka ei juhtunud, elas Notre Dame Kommuuni üles peaaegu vigastamatult. Orel Kuigi aja jooksul on paigaldatud mitmeid oreleid, siis kõige varemad ei vastanud kirikule ja olid puudlikud. Esimene mainimisväärt orel lõpetati 1700-te alguses tunnustatud ehitaja Cliquot' poolt. Mõned Cliquot' algsed oreli torutööd pedaaliosas kajavad siiamaani, 270 aastat peale paigaldamist
Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi" imetles ta kommunaaride üritust. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat. ,,Mu boheem" ja ,,Purjus paat" kätkevad ootamatut värskust, noort vabadusejanu ja elutäiuse ootust. Sonetis ,,Vokaalid" viitas ta sümbolivõimalustele keeles ja selle üksustes enestes. Mõjukaimaks teoseks kujunes ,,Illuminatsioonid" (,,Valgustused"), mis oli peaasjalikult kirjutatud rütmilises proosas. S-o muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias
varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi. Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi" imetles ta kommunaaride üritust. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat. ,,Mu boheem" ja ,,Purjus paat" kätkevad ootamatut värskust, noort vabadusejanu ja elutäiuse ootust. Sonetis ,,Vokaalid" viitas ta sümbolivõimalustele keeles ja selle üksustes enestes. Mõjukaimaks teoseks kujunes ,,Illuminatsioonid" (,,Valgustused"), mis oli peaasjalikult kirjutatud rütmilises proosas. S-o muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis
Moodustati Rahvapääste Komitee( nagu Pr.rev aeg oli olnud). Pariisi kommuun sai tegutseda 2 kuud. Thiers, kelle käes oli olnud ülejäänud Prantsusmaa võim, hakkas kiiresti koguma armeed, et ka Pariisis kontroll legaalselt prantsuse valitsuse alla saada. Puhkes kodusõda Versaille(+ülejäänud Prantsusmaa) ja Pariisi vahel. Pariiisi kommuuni murdmine oli väga verine. 21.05 tungiti Pariisi ,,verine nädal", mis lõppes 28.mail Pere Lachaise kalmistul, kus viimased kommunaaride toetajad alistati. Kasutati väga suurt julmust + suur propaganda. Kogu tapeti nädala jooksul u 25 000 kommuuni toetajat, ka hiljem järgnesid hukkamised. Mai lõpuks oli võim läinud taaskord Thiers'i kätte, kellest sai ka ametlik president 1871. Alanud oli Kolmas vabariik, mis kestist Teise maailmasõjani(1871 1940). Põhiseadus võeti vastu 1875, ent ei juletud kasutada sõna ,,vabariik". Seetõttu esimestes versioonides põhiseadusaktides oli seda sõna välditud
annaabi.ee 
