kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat. Kuid on olemas ka nn. tähtajatuid võlakirju, millel puudub aegumistähtaeg. Eestis pikaajaliste võlakirjade turg sisuliselt puudub, seda nii riigi kui erasektori osas. 4.1.2. Emitent Emitendi alusel on võlakirjad liigitatavad: riiklikud võlakirjad, munitsipaalvõlakirjad ning kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Riiklikud võlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid. Mis puudutab võlakirjadega seotud riske, siis riiklikel võlakirjadel on kindlasti kõige väiksem riskitase riigi võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Loomulikult oleneb see ka riigist tema poliitilisest situatsioonist ning finantssüsteemi usaldusväärsusest. Riiklike võlakirjade intressimäär on tihti
meetodeid. Mis puudutab võlakirjadega seotud riske, siis riiklikelvõlakirjadel on kindlasti kõige väiksem riskitase riigi võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Munitsipaalvõlakirjad on nagu nimigi ütleb rahaliste vahendite hankimise meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad, jne). Munitsipaalvõlakirjad on arenenud riikides populaarsed oma maksusoodustuse tõttu. Kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Võrreldes riiklike võlakirjadega on kommertsvõlakirjad üldjuhul suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti likviidsus ehk kaubeldavus.[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad.
võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Riiklike võlakirjade intressimäär on tihti kasutusel ka erinevates finantsalastes kalkulatsioonides kasutatava riskivaba tulumäärana. Munitsipaalvõlakirjad on rahaliste vahendite hankimise meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad jne). Munitsipaalvõlakirjad on arenenud riikides populaarsed oma maksusoodustuste tõttu. Kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti ka likviidsus ehk kaubeldavus. Kui arenenud riikides on kommertsvõlakirjadega kauplemine väga aktiivne, siis Eestis on see vägagi madal ning kohalikkude võlakirjade järelturg on õhuke.