korrale juhataja poolt, kes informeerib sellest töötajat. Sel aastal baaridaam käis kohvikoolitusel. 4.5. Finantsjuhtimine ja strateegiad. Treegeri Kohviku juhataja tegeleb ettevõtte rahaasjade juhtimise ja korraldamisega. Ta vastutab kohviku finantsjuhtimise eest ja on võimeline langetama kvaliteetseid otsuseid, korraldama ettevõtte rahaasju, oskama vajadusel kasutada erinevaid finantsteenuseid ning hindama finantsturgudel (kommertspanganduses) toimuvate muutuste mõju oma ettevõttele. Kohviku juhataja peab tegema otsuseid, millal on õige aeg investeerida, võtta pangalaenu, arendada välja uus toode jne. Selliste otsuste tegemisel on abiks ettevõtte finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne), mille põhjal on võimalik hinnata ja planeerida kohviku tegevust. Finantsaruannetest saab infot kohviku tulude ja kulude, rahavoogude, müügimahu, investeeringute jt näitajate kohta
d. raha baasi leitakse ringluses olev raha ja lihtsa rahavõimendi mm* jagatisena Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust: a. et tema valmistamisel kasutatakse ohtrasti turvaelemente b. et raha kasutavad nii eraisikud kui ka juriidilised isikud c. et teda trükitakse või vermitakse väga hästi valvatud trüki- või vermimiskodades d. et teda ei saa toota erasektoris Raha ülekandemehhanism analüüsib: a. rahaülekannete täpsust ja kiirust kommertspanganduses b. rahaülekannete sisulisi põhjuseid c. miks vahel eelistatakse pangaülekannete asemel sularahas maksmist d. raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid Kui kommertspankade kohustuslik reserv on 8% , siis kui suur oleks lihtsa rahakordisti arvväärtus? 12,5 Kui kohustuslik reservi määr Rr = 20% ja pank peab hoidma reservis 1000000000 krooni, kui suur on siis panga nõudehoiuste suurus: 5000000000
ülempiiridele ning TsÜS §86 headele kommetele vastavuse regulatsioon kaotab oma aktuaalsuse. 4. Täpsustada intressi ja viivisintressi arvestamise ja tarbijale esitamise aluseid Nii Tarbijakaitseameti järelevalvetegevusest kui ka kohtupraktika analüüsist ilmneb märkimisväärne segadus laenunõuetega seotud põhiterminite sisustamisel. Järelevalve toob esile, et kiirlaenuäris on suhteliselt tavaline arvestada intressi laenu põhisummalt terve tagasimakseperioodi kestel, samas kui kommertspanganduses arvestatakse intressi laenujäägilt. Mitmed kiirlaenupakkumised reklaamivad „ilma intressita“ laenu, millega samas kaasneb märkimisväärse lepingutasu maksmise kohustus. Kuna tegemist on sisuliselt raha hinnaga ehk tasuga laenuraha kasutamise eest, tuleks lepingutasu (ja muud sarnased tasud) võrdsustada intressiga ja seega ei oleks lubatud võlgnevuste tekkides nende pealt viivist arvestada. Lisaks peaks intressiarvestus käima üheselt vaid