–Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge lugeda ka ühistranspordis. 8. Too välja kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse erinevusi! Kvaliteetajakirjandusel räägivad eksperdid, lood on pikad, pilte on vähem ja info on põhjalik ja detailne. Argumente esitatakse ratsionaalselt. Teemadeks on majandus, poliitika, ühiskondlikud liikumised ja instituitsioonid. Žanriteks on
"suunavaid" sõnumeid, mis peavad mõjutama nende hilisemat käitumist. Lasn nimetab seda vaimseks saasteks, kuna reklaam on täiesti mõttelage, samas ummistab see inimeste ajusid igal sammul ning ei lase rahus isegi mitte oma loomulikke vajadusi rahuldada (ekraanid meeste tualetis pissuaaride kohal). 8. Kelle huve ja milliste mehhanismide kaudu esindab a) kommertsmeedia; b) avalik-õiguslik ringhääling? Kommertsmeedia esindab üksnes suurte reklaamiklientide huve, ignoreerides väiksemate üksiküritajate reklaame või suurte korporatsioonide vastu töötavaid reklaame. Avalik- õiguslik meedia püüab jääda objektiivseks ning esindada seega tavakodanike huve, kuid ka nendel on ette tulnud survet suurte korporatsioonide poolt, mis mõjutavad eetrisse minevate uudiste iseloomu, samuti sõlmitakse hiigelkorporatsioonidega erinevaid
alateadvusele mõjub. Reklaam mõjutab ka inimeste enesetunnet ja käitumist....inimene tunneb end hästi ja enesekindlalt, kui jalas on firmateksad.... Reklaam on ohtlik, sest ta tundub pealtnäha süütu asi, kuid tegelikult on vägagi ohtlik: reklaamised on kasutusel omamoodi ,,mittemidagiütlev keel" ja kus reklaam puutub kokku elutõdede ja tähendusega, seal ta tühistab nende mõtte. Kelle huve ja milliste mehhanismide kaudu esindab a) kommertsmeedia; b) avalik-õiguslik ringhääling? NB! Selle küsimusega on segadus.... a) kommertsmeedia: ?? b) avalik-ringhääling (meedia): esindab reklaami tellijate huve, korraldab mingil määral tsensuuri eetriaegade müümise üle, milliste reklaamide/sõnumite jaoks eetriaega müüa, milliste jaoks mitte; raha peal väljas, st hoiavad suuri kliente, kes
nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi. meediainstitutsioonid, mida rahastavad poliitilised institutsioonid (st laiemalt riik), on ,,kaldu" domineeriva avaliku arvamuse või hoiaku poole, seega on need ideoloogiliselt mitte- neutraalsed. ideoloogia on üks osa superstruktuurist ehk pealisehitusest, ühiskonnas domineerib valitseva klassi ideoloogia. Ideoloogia on valeteadvus, massimeedia aga domineeriva
annaabi.ee 
