Mida tuleb teha, et teada saada kuidas kasutajad veebisaidil kituvad ja mida nad seal teevad? Uurida veebiserveri logi, kasutades spetsiaalset analsi programmi, seelbi saab vaadata samme, kuidas ja mis lehti pidi klastajad saidil liiguvad ja mis ajahetkel lahkuvad. Ka neb ra nende pritolu. Page tagging meetod vimaldab samamoodi jlgida leheklje klastajate arvu ja kitumist. Mlemal meetodil on omad vead ja eelised ning tasub valida enda rile sobivam lahendus. Ideaalne oleks kombineerida mlemat lahendust ja leida tulemuste keskmine, sest page tagging meetod nt. vimaldab koguda teavet javascripti ja flashi kasutamisest, mis ei vaja eraldi serveripringuid, ning vimaldab cached leheklgede kasutamist salvestada, samas aga ei loe nad otsimootorite spiderite klastusi, sest need ei jooksuta javascripti ja javat. Serveri logi kasutamine on lihtsam seetttu, et serveritarkvara loob seda niikuinii ja seetttu pole vaja lehele eraldi muudatusi sisse vi...
ametlikku. Sellises olukorras jõudsime tänasesse päeva. Esmalt algas poliitiline võitlus ja pikka aega ei muutunud kunstis endas suurt midagi. Alles viimased paar aastat on toonud dramaatilisi muutusi, mida võib seostada senise kunsti majandusliku ja institutsionaalse baasi kokkuvarisemisega turumajanduse tingimustes. Senine monoliitne kunstnikkond, kes pidi ühise vaenlase ees kokku hoidma, on pudenenud laiali mitmes suunas. Osa on läinud üle avalikule kommertsile, püüdes võimalikult hästi müüa oma traditsioonilisel kunstil põhinevat laadi Eestis, eel meelsamini aga välismaal. Teine osa püüab iga hinna eest säilitada oma privileege, mida tõid omal ajal rahvakunstniku ja professori tiitlid. Eriti kannatab selle all meie ainus kunstikõrgkool, mis on muutunud konservatismi peamiseks tugipunktiks. Kolmas osa püüab kohaneda avatud maailma elitaarsema kunstielu suundadega.
Seal õpetati ka tantsu, miimikat, improvistasiooni, poeesiat. 1917 kutsuti USA-sse. Pidas loenguid, lavastas prantsuse dramaturgiat. Algselt kutsuti külaslisetendustele. Talle pakuti oma teatri juhtimise võimalust. Vana Tuvila teater avati New Yorgis. Esimesel hooajal 21 lavastust (mõned Pariisi lavastuste taaslavastused). USA-s oli 2 hooaega, otsustas lahkuda. Sellele vaatamata avaldas suurt mõju NY-s, kus teater oli orienteeritud kommertsile. Kolis tagasi Pariisi. 1921 avas teatri uuesti. Lavastas Gozzit, Gogolit, Tsehhovit ja kaasaja dramaturgiat. Lavastaja roll: peab olema kõikjal kohal, aga nähtamatu, ei tohi alla suruda näitleja isiksust ega poeedi mõtteid. Lavastaja peab neid kahte teenima. Kool peab ka arendama mõistust, kõlblustunnet, õpetama distsipliini, traditsioone. Kehalisus oluline. Koolistas muusikuid, tantsijaid, miime, lavastajaid jt. Trupp ei tohiks olla juhustlikult kokku juhtunud. Ühtsuse vaim oluline
riigi või ühiskonnaga. Iive väheneb, inimesed kolivad välismaale (teoses küla), Eesti (mets) jookseb tühjaks. On marurahvuslasi (Tambet, Ülgas), kes enda jonnakusega siinset elukeskkonda noorsoole veelgi vähematraktiivsemaks muudavad. Samas on ka inimesi, kes on sündinud lihtsalt õnnetusse ajajärku (Leemeti pere). Lisaks iibeprobleemidele saab paralleeli tuua ka üldise kultuurkihi muutumise, vähenemisega. Kristlusele sarnaselt sööb meie kultuurkihti hetkel popkultuur, keskendudes kommertsile, jättes tähelepanuta traditsioonid ja nende edasi andmise. Nii elame tõenäoliselt meiegi tulevikus lihtsas külakultuuris, samas kui kultuuriliselt rikas ,,metsa" kombestik on välja surnud. Kolmandaks võib välja tuua juba eelnevalt nimetatud religiooni probleemi. Vaadates maailmas ringi, torkab silma palju terrorismi, mis on suuresti põhjustatud just usulistest eelistustest lähtuvalt. Religiooni kasutavad ettekäändena inimesed, kes soovivad püha jihhaadi nime all rahvamassidest
annaabi.ee 
