privatiseerumise. Ühtlustumine. Massidele suunatud vaba aja teenuste turg. Kiriku ja kõrtsi ümber kujundatud vaba aeg taandus. 5 Tehnoloogia meelelahutus, mida nauditi üksi. Sotsiallsed kontaktid kaovad. Üksinda keeglisaalis. Bowling along Putnam. Kino 1920-30ndail popim meelelahutus. Kõikidele. Monopoliseerimine suur viisik. Moraalsed ettekijrutused USAs. Raadio samuti popp. Kommertsialiseerus, kasvas meelelahutuslik sisu ja vahel ohtralt reklaame. Radio aitas siduda vaba aega ja töö tegemist. Töökohtades kuulati raadiot. Televisioon BBC juba 1936. Elu keskpunkt. Vaba aja veetmise domineerija. Ideal maja äärelinnas ja televisioonühtlustas vaba aega. Poolelei Kubei ja Czikszentmihaly. 3. loeng, 21. oktoober Töö, mittetöö (palgatöö väline aeg) ja vabaolu (tegevustega, mida ma ise heaks arvan.) Kas kõikide inimeste jaoks on elukese töö? Töökeskmest lähtuvalt
Märksõnaks sai meloodilisus. Tekkis mõiste pop punk (ka punk pop), mis algselt tähendas Ramonesi muusikalise lihtsuse ja tempokuse ühendamist The Beach Boysi stiilis meloodilisusega. Olulistest selle stiili esindajateks olid ansamblid The Queers ja Green Day. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel tekkis indie rock'i underground'is punk rock'i taaselustav uus stiil garage punk. 1990. aastate keskpaigas, pärast grungelainet, Ameerika Ühendriikide punk kommertsialiseerus. Meedia haibimasin ning plaadifirmad korjasid pärast grungelaine liivajooksmist üles sellised bändid nagu Green Day ja The Offspring, mis vahelduva eduga tänaseni kuulsust naudivad. Punkringkondade austuse on nad aga minetanud. Suurplaadifirmade poolt üles korjatud punkbände liigitatakse pop punki alla. Lahjendades mässumeelsuse oma muusikas olematuks ning esitades kärisevate kitarride saatel armastuslaule, pole sellel liikumisel midagi ühist algse punkliikumise ega tõekspidamistega.
tõelise maailma peegelduse vari. Sümbolistidest eelkõige Maeterlinck, ,,Pimedad" jne väikesed ühevaatuselised näidendid. Paradoksiga seisame silmitsi: saatus ei sõltu keskkonnast, aga tuleb välja et see saatus koosneb millestki muust (üleloomulik jne, eesmärk ei ole arusaadav). Kõditati publiku närve uue saatuse liigiga. Kogu Prantsuse 19. saj dramaturgia viskles jõuetult vastu lavakunsti kaljut, iga uus idee pidi kohanema lava klizeedega. Selles kohanemisprotsessis ta kommertsialiseerus. Kui vahend mis kaitseb dramaturgi teatri eest nii tekib rezissuur. Vool 19-20 sajandi vahetusel, suund kunstis ja kirjanduses, mis leidis peamise väljenduse kujutavas kunstis ja lüürikas; oli mõtteviis. Idealistlik, müstiline, religioosne. Maailmavaade maailm ratsionaalsel teel tunnetamatu, müstiline alge oluline. Teemad igapäevane elu unenägudesse. Sümboli kujund oluline, tunnete ja ideede võitlus. Tegevuskohaks saab olema sisemus.
maailma peegelduse vari. Sümbolistidest eelkõige Maeterlinck, ,,Pimedad" jne väikesed ühevaatuselised näidendid. Paradoksiga seisame silmitsi: saatus ei sõltu keskkonnast, aga tuleb välja et see saatus koosneb millestki muust (üleloomulik jne, eesmärk ei ole arusaadav). Kõditati publiku närve uue saatuse liigiga. Kogu Prantsuse 19. saj dramaturgia viskles jõuetult vastu lavakunsti kaljut, iga uus idee pidi kohanema lava klizeedega. Selles kohanemisprotsessis ta kommertsialiseerus. Kui vahend mis kaitseb dramaturgi teatri eest nii tekib rezissuur. Lava kerkib seal kui figuur, kes peab ühte kaitsma teise eest. Lavastajateatris ei seisa lavastaja silmitsi kollektiiviga vaid lavastajaga (üks ühele). Inertsus väga suur kui kollektiiviga vastamisi seisab. Lavastaja on dramaturgi liitlane teatris, nagu dramaturgi käsilane. See kõik kehtib juba 20. saj kohta, 19. saj lavastaja oli teatrist väga sõltuv. Dramaturg oli igati seotud, tal ei olnud mingit vabadust
annaabi.ee 
