Register pant seataks epõhiliselt transpordi vahenditele. See võib toimuda nt ARK kantud autodr või lennuki registrisse kantud õhusõidukite suhtes. Sellega kooramatkse ka muid asju ning ka õoigusi. Komertspant on valduseta panid alaliik, kusjuures komertspant on vätestatud eraldi seadusega, nimelt kommertspandi seadusega. Kommertspant registreeritakse äriregistris ja talle kohandatakse asjaõigusseaduses register panid kohta sätestatud, kui kommertpandi seadusest ei tulene teisiti. Kommertspandi puhul seataks epant ettevõtte kogu vallasvarale . Ilma, et ta annaks üle panditud vara valdust. Kommertpant ei ulatu kassaas või krediidasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele ning uutele väärtpaberitele. Samuti varale, mille suhtes saab seada teistliiki registerpandi ja kommertspant ulatub ka kindlustus(ühingule)?
Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks
Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks