mulle midagi rääkida. Üritan teda mõista ning lähtuta tema olukorrast ja olekust. Ma üritan alati anda sellist nõu, mis talle endale parem oleks, mina teda ei sunni ja ta otsustab ise mis on talle hea ja mis halb. Mu nõrkadeks külgedeks on vast see, et ma mõtlen tihti oma minevikule ja lähen päris ruttu närvi. See on mulle raske ja väsitav, kui ma saan hakkama ning olen sellega juba harjunud. Aegajalt unustan ma oma kõik mured ja ei mõtle millestki. Komistuskivideks on mul see, et kui ma olen juba kelleltki haiget saanud või on ta mind millegagi petnud, siis ma lähen ikka tema juurde tagasi ja loodan, et ta on nüüd muutunud ja oma vanadest vigadest õppinud, kuid nii see pole. Ma üritan küll oma vigadest õppida, aga ma ei saa väita, et see mul hästi välja tuleb jään ikka oma vanade kommete juurde. Seltskonnas tunnen ja end hästi ja mul pole ebamugav olla. Ma üritan oma hea tuju ka neile edasi anda, et ka nende meeleolu heaks teha
· Ei soovi töötada grupis. · Eesmärgid on liiga kõrged või liiga madalad. · Ei salli harjutamist ja praktilist tööd. · Ei suuda keskendada tähelepanu või taluda jõupingutusi. · On õppeasutuse suhtes ükskõikne või negatiivselt meelestatud. · Ei allu õpetaja või lapsevanema püüdlustele teda motiveerida või kuulekalt käituma sundida. Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis tihti saavad peamisteks komistuskivideks andekate laste arengus. Kui me jätame rahuldamata laste tunnetuslikud vajadused, siis on kerged tekkima ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid. Dweck (2002) on leidnud, et intellektuaalselt mittestimuleerivas koolikeskkonnas on andekate hulgas palju neid, kes püüavad kogu aeg näida "targad", kuid samas näha nii vähe vaeva kui võimalik. Nad on orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele (hea hinne või auhind, täiskasvanute heakskiit vms) ja
protsenti). Oluliste probleemide hulka liigituvad õpilaste hinnangul suhteprobleemid, milleks on konfliktsed suhted õpetajatega, teiste pereliikmetega, klassikaaslastega. Ka vanemate omavahelised konfliktid kuuluvad sellesse probleemide rühma. Õpilased ise ei oska sageli ennast riskirühmaks pidada - kui tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil õpi- ja käitumisraskustega noorel, siis õpilastest tunneb koolist väljakukkumise ohtu 44 protsenti. Põhilisteks komistuskivideks, kust algab mahajäämus õppimises ja klassikordamine, on matemaatika ja keeled. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas selle aasta jaanuaris-veebruaris 150 Eesti õpiraskustega laste küsitluse, kuhu oli valitud õpilasi kuuest Eesti piirkonnast (Tallinnast ning Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnumaalt, Võru- ja Põlvamaalt). Pauts, K. 2009. Psühholoog Anni Vaher: koolikiusamine on kolinud internetti.- Õhtuleht, 22.10.2009
Seda tuleb teha nii suuliselt kui kirjaliku protokollina. Pärast patsiendi üleandmist valmistatakse sõiduk uuesti väljasõiduks ette ja teatatakse valmisolekust häirekeskusele. EMO- erakorralise meditsiini osakond Praktikas on edukat suhtlust sageli raske tagada. Peale keeleprobleemide, raadioside leviaukude või tehniliste probleemide tuleb ette ka inimestevahelisi probleeme erinevate arusaamadega üksteise vastutusalade kohta, mis võivad suhtlusel komistuskivideks muutuda või infolünki tekitada. Suhtlustsükkel Iga suhtlustsükkel koosneb suures plaanis viiest osast: teade, saatja, edastuskanal (kõne), vastuvõtja, reaktsioon (kinnitus). Kui see tsükkel katkeb, siis tekivad suhtlusprobleemid. Näidisjuhtum Kell 01:30 teatab häirekeskus kiirabile teadvuseta isikust aadressil Kase 47. Nime polevat keegi osanud öelda. Kohale jõudes annavad kiirabitöötajad uksekella. Uksetelefon teeb häält ja
annaabi.ee 
