Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS.
Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia. 8. Eesti 1930ndatel. Eesti valitsemine 1930ndatel. II ja III põhiseadus.
Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. Peamine riikliku ebastabiilsuse tegur 1920. aastate algul oli kommunismioht. See ei tulenenud mitte kommunistliku ideoloogia ja liikumise mõjukusest Eestis, vaid asjaolust, et väheste kohalike kommunistide seljataga seisis Nõukogude Liit koos Kominterniga, kes finantseeris heldelt oma järgijaid välismaal. Kommunistide sihiks oli relvastatud mässu abil haarata riigivõim ning kohe seejärel pöörduda abipalvega Nõukogude Liidu poole. Abipalvele pidanuks järgnema Punaarmee sissemarss, Eesti inkorporeerimine ja sovetiseerimine. Putšikatse 1. detsembril 1924 lõppes aga läbikukkumisega ning pärast seda kaotas kommunistlik liikumine Eestis igasuguse mõju
annaabi.ee 
