maad jäid sellest kõrvale). Sotsialismileeri tekkimine Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai lüüa Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. Sellega NSVL enam leppida ei saanud. 1947-48 surve Ida-Euroopa riikidele järsult tugevnes. 1947. a pidas A.Zdanov kõne maailm on jagunenud 2leeriks, kolmandat teed ei ole. Iga riik peab määratlema, kuhu ta kuulub. Loodi Kominform. Rahvademokraatia idee taandus, asemele tuli NSVL sotsialismimudeli jäägitu järgimine ja tunnistamine. Poliitilise tasalülitamise kõrval ka mõjualuste riikide majanduslik allutamine. Lisaks võimu kinnitamisele Ida-Euroopas tugevnes NSVL surve Türgile ja Kreekale. Türgis maabusid seepeale Briti väed ja ennistasid võimuile sõjaeelse valitsuse. 1946 alustasid Kreeka kommunistid kodusõda. Mujal maailmas algas rahvuslik vabadusliikumine koloniaalimpeeriumid lagunesid,
Seatõttu haarasidki kommunistid Prahas võimu 1948.a. riigipöördega. 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Zdanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform (1947-1956), mis pidi hoolitsema sotsialismileeri ühtsuse eest ja nõuti NSVL sotsialismi mudeli järgimist. 2. sotsialismimaad - 50. aastatel levis nimetus sotsialismimaad või sotsialismileer, mis maksimaalselt (1975.a. seisuga) hõlmas 15 riiki. Euroopast kuulusid sotsleeri suuruse järjekorras NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania. Aasiast Hiina (1949), Põhja-Vietnam (jagati 1954.a. Põhja- ja Lõuna-V
sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Zdanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform (1947-1956), mis pidi hoolitsema sotsialismileeri ühtsuse eest ja nõuti NSVL sotsialismi mudeli järgimist. 2. sotsialismimaad - 50. aastatel levis nimetus sotsialismimaad või sotsialismileer, mis maksimaalselt (1975.a. seisuga) hõlmas 15 riiki. Euroopast kuulusid sotsleeri suuruse järjekorras NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania. Aasiast Hiina (1949), Põhja-Vietnam (jagati 1954.a. Põhja- ja Lõuna-V
annaabi.ee 
