tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest · polügeensus- polüalleelsus: ? 3. sugukromosoomid: Mehel XY, naisel XX 4. Skeem: I XX * XY Gameedid XX XY II XX XY XX XY 50%poisid; 50% tüdrukud 5.Inimese sugu määratakse viljastumise hetkel spermis oleva X-või Y-kromosoomiga 6.Võrdle mutatiivset ja kombinatiivset muutlikust. Sarnasused mõlemad pärilikud muutlikkused. Erinevused M-tekivad uued geenid; K- uued kominatsioonid 7. Võrdle pärilikku ja mittepäriliku(modifikatsiooniline) muutlikust: Erinevused P- tekivad uued geenid, pärandub järglastele; M-ei teki uusi geene, ei pärandu 8. Mutageenide rühmad + näited. Bioloogilised(bakterite toksiidid); keemilised (alkohol, tugevad happed, suits, narkootikum) füüsikalised(kõik kiirgused) 9.Kuidas tekivad erimunaraku kaksikud? Kui munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku ning need viljastuvad üheaegselt eri spermide poolt. 10
väiksem tivia profiili suhteline paksus. Väiksem tõstejõud oma takistuse juures ja lihtsam variseda ja sattuda pöörisesse. Aga sellel tiival on suurem kriitiline Machi arv. 5. Kolmnurkne tiiva plaaniks on kolmnurk. See tiib sobib üleminekukiirustel lendamiseks, sest on seal kõige stabiilsem. Väga suur induktiivtakistus ja sobimatu väikestel kiirustel. Kannatab suuri kohtumisnurki. 6. Erikujulised Kominatsioonid, mis ei sobi teiste alla. Enamjaolt mittetraditsioonilised õhusõidukid. TIIBA ISELOOMUSTAVAD PARAMEETRID: l = siruulatus dt = tüvekõõl do = otsakõõl dk = keskmine
väiksem tivia profiili suhteline paksus. Väiksem tõstejõud oma takistuse juures ja lihtsam variseda ja sattuda pöörisesse. Aga sellel tiival on suurem kriitiline Machi arv. 5 Kolmnurkne tiiva plaaniks on kolmnurk. See tiib sobib üleminekukiirustel lendamiseks, sest on seal kõige stabiilsem. Väga suur induktiivtakistus ja sobimatu väikestel kiirustel. Kannatab suuri kohtumisnurki. 6 Erikujulised Kominatsioonid, mis ei sobi teiste alla. Enamjaolt mittetraditsioonilised õhusõidukid. TIIBA ISELOOMUSTAVAD PARAMEETRID: l = siruulatus dt = tüvekõõl do = otsakõõl dk = keskmine
Põlevkivi kaevandamine on Eesti mäenduse lipulaev. 30. Mida kujutab endast allmaakaevandamine? kaevandamismoodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist üleval ei hoita, siis on tegemist langetamisega, varistamisega või sundvaristamisega kaevandamisviisidega. Peamised kasutatavad kaevandamistehnoloogiad on kamberkaevandamine, laavakaevandamine ja nende kominatsioonid. 31. Mida kujutab endast pealmaakaevandamine? Kaevandamisviis kus maavarasid kaevandatakse maa pealt maapealsetest kaeveõõntest 32. Kuidas kaevandusi ja karjääre kaevandamiseks ette valmistatakse? Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse töörinde loomiseks, tuulutamiseks, inimeste liikumiseks, veoseadmete ja vajalike kommunikatsioonide paigutamiseks. Põlevkivikaevanduses seisnevad ettevalmistustööd peamiselt põlevkivikihindisse pea- ja
̈ (Entity Relationship Diagram, Unified Modeling Language, Computer Aided/Assisted Software/System Engineering ja Structured Query Language). • Votmed relatsioonilises mudelis: ̃ primaarvoti ̃ veerg/veerud, mis on valitud relatisooni kirjete unikaalsust tagama; kandidaatvoti ̃ veergude hulk, millele vastavad väärtusete kominatsioonid on igas reas unikaalsed. Ei tohi sisaldada liiasusi (et mõne veeru kustutamisel säilib unikaalsus). Võtme read on järjestatud, nende järjekorra muutmisel saame uue võtme. alternatiivvoti kandidaatvõti, mis pole valitud primaarvõtmeks, lihtvotĩ ainult 1 veerg, liitvoti mitu veergu, supervoti ̃ veerud, mis tagavad relatsiooni kirjete unikaalsuse ja kui mõni veerg ära