1934. hakati juurutama soovikontserti, selle populaarsus kasvas ruttu, kõige enam sooviti eestikeelset muusikat, samal ajal korraldati ka esimene orkestritööde võistlus, mille eesmärk oli saada kerget ajaviitemuusikat. 1936. hakati plaadistama eesti muusikat: saavutati olukord, kus kaks päeva järjest suudeti mängida ainult eestikeelset muusikat. Tehti küsitlusi tagasiside saamiseks. Korraldat koostööd teiste maadega, Raadioleht komenteeris helindeid, 1930ndate lõpus hakati Raadio kaasväljaandena trükkima ,,Väikest muusikaleksikoni". 1. 4. 2. Infosaated Ajakirjandusel on neli ülesannet: teavitav, lõimiv, hariv ja meelt lahutav. Raadio üheks eeliseks teavitava ülesande täitmisel on kiire ja piiritu levik. Uudised on RH kavas olnud algusest peale, kuid alguses vaid kord päevas ja ette loetuna ajalehtedest.
Linde ja Nora pole üksteist pea 10 aastat näinud. Linde kohta oli lehe kirjutatud, tal oli mehest kas lahkunud ja mees oli kõik ka lapsed talt võttnud või mees oli surnud- igatahes Nora ei soovinud egoistlik olla ja tahtis kuulata kõike mis Lindal kosta on, siiski ei suutnud ta hoida endas rõõmu rääkida Lindele milline õnn ja raha neil Helmeri kõrgendusega sülle on kukkunud. Siiski ei püsinud jutt Linde kohta ja Nora sai rääkida veel kui Linde komenteeris, et nagu vanasti on Nora endiselt kerge raha kulutama, et tegelt on ka nemad pidanud raskusi kannatama ja Nora ise on pidanud ka tööd tegema, käsitööd ja tühja-tähja kui Torvaldi vana tääkoht küllalt sisse ei toonud, väljavaateid ei pakkunud ja Torvald haigeks jäi, nii, et pidid Itaaliasse minema puhkama või arstide nimel ootaks Torvaldit surm. Reis läks maksma 4800 krooni mille ta oli pärinud oma just samal ajal surevalt Papalt
jalge all. Koos teiste madrustega seal hulgas ka söber soomest kes suure palaviku tõttu oli seotud koi külge kuna tormis laev kõigub ja rapsib päris hullult, mitu korda on olnud oht fjordikalju pihta sõita. Madrused ei usalda oma barkantiini mis eile Bergenist alusta oma teekonda Liinahamarisse lahte kala püüdma. Üldiselt on Ekke tüdinenud merest ja vaatab igatsusega maa poole igakord kui mööduvad saarest. Seda ka siin lahes kui soomlane komenteeris, et siinsed maad on inimtühjad ja kaugused mõõtmatud. Järgmine hommik kui mehed kalae lähevad lausub Ekke kott seljas, et läheb värsket vett tooma. Tegelikuses aga jookseb ta minema mägede vahele. Tas on kohe liikumis rõõmu kuid varsti lööb sisse depresioon tingitud üksikusest ja mornist realiseerimisest jõudes ühe mäe tippu, et veidike eemal on veel suurem mägi, siinsed alad näevad üldse kohutavalt elutud ja puud mis pleekind valgeks kujutavad ette nagu puude surnuaeda