Multimeediumi suurteks rakendusaladeks on näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid) pakuvad kombitavat tagasisidet tehistegelikkus ehk virtuaalreaalsus : uus kunstlik meedium, kolmemõõtmeline reaalsuse mudel (3D mudel) MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID lõbusad asjad: mängud, animatsioonid, heliefektid jms. võimsad asjad: elektroonilised entsüklopeediad ja ajakirjad, õppematerjal jms. loovad asjad: tarkvara, mis võimaldab ise luua multimeediumitooteid (autorsüsteemid). MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Õppematerjalides saab graafikat kasutada nii
õpetada loodust nautima ja hoidma. Igas aastaajas on talle omased värvid, helid ja lõhnad. Loodus kui suur avatud raamat pakub meile väga palju: nähtavat silmailu värviküllus, vee sillerdus päikesekiirtes, helesinised kiilid, vikerkaar; kuuldavat kõrvale linnulaul, veevulin, vihmapladin, puudekohin, lehtede sahin; lõhnavat ninale rõske metsaaluse lõhn, lillede, mulla, puidu lõhn; kombitavat käele puukoor, lehed, muld, kivid, vesi, taimed. Ei tohi unustada, et ka inimene on tükike loodusest. Lastes tuleb süvendada hoolivat suhtumist looduse vastu. Lastele tuleb seletada, et viibides looduses on nad samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada aga ei tohi. Õpetaja ülesandeks on looduse väärtustamine sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks. 4 KEVADE VÄRVID JA HELID
midagi ette võtta. - Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jms aistingud)
annaabi.ee 
