(hüppe-, slalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis suusatootmist ja on nüüdseks jõudnud maailma juhtivaks suusatootjaks andes veerandi kogutoodangust. Ka võistlussuusa kvaliteet on tipptasemel. VaataVISU kodulehele Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud
ning sääresoojendajaid. 70. aastate keskel hakati valmistama Jaapani kimonost inspireeritud rõivaid. Jalanõud olid valdavalt platvormkingad, mille tallakõrgus oli 2- 12 cm. Äärmuslikud olid ka püksisäärte laiused, mis ulatusid nii meestel kui naistel külvaates 40-70 cm-ni. Pükste madala vöökohaga puusaosa oli seda kitsam. Mitte ainult teksaseid ei tõmmatud enam jalga põrandal lamades. Mood ja muusika käsisid ikka käsikäes, meeslauljad kandsid liibuvaid kombinesoone ja silmatorkavat make-up'i, mis tähistab glam-rock ajastu algust. Diskomoega tegid algust John Travolta oma laiade revääridega valge ülikonnaga ja eest lahtinööbitava musta polüesterpluusiga ning Abba läikivate kombinesoonidega ja sädelevate platvormsukksaabastega. Ülikond ja lips polnud enam põlu all. Kitsad kriiditriibulised pintsakud koos altlaienevate pükstega ei olnud siiski ainult meestemood, ka naised kandsid üha
tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid)ja Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slaalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Suusatootmist alustas ka mööblitsehh "Viisnurk" Pärnus. Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud
annaabi.ee 
