mõjutav nn kasvuhoonegaas. Lähtuvalt nii keskkonnakaitselisest seisukohast kui ka tulenevalt prügilagaasi kõrgest kütteväärtusest, rajati 1994. aastal Pääsküla prügilasse biogaasi kogumis- ja ühendustorustik, kolm gaasi reguleerimissõlme, kompressorjaam ja gaasipõleti. Maa all kulgeb horisontaalselt kümme kilomeetrit 110-millimeetrise läbimõõduga perforeeritud kogumistorustikku. Kogumisjaamade kaudu jõuab gaas linnale kuuluvasse kompressorjaama ning sealt edasi kahte kombijaama. Täisautomaatsed kombijaamad toodavad paralleelselt soojust ja 10 elektrit. Prügi kogumise lõpetamine kahe aasta eest on biogaasi tootmisele esialgu hoogu andnud, sest kaetud pinnase tõttu koguneb torustikku varasemast rohkem gaasi. ( Hetkel kogutakse 760 m3 gaasi tunnis) Arvestuste kohaselt jätkub gaasi veel kümneks aastaks. Praegu on energiat
· Väiksemad mõõtmed, kuid materjalid kallimad -> maksavad rohkem · Eluiga lühem kuni mõnikümmend tuhat töötundi · Valmistatakse võimsusega 0,5 400 MW · Ehituspõhimõttelt sarnased auruturbiiniga, kuid: Turbiini rootori paneb pöörlema kõrgrõhuline põlemisgaas (mitte veeaur) 20.Millised on kombijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb kombijaam teistest elektrijaamadest? · Kombijaamad on gaasiturbiinjaamad, kus gaasiturbiini(de)le on lisaks auruturbiin(id), mis saavad auru gaasiturbiini heitegaasidega köetavast aurukatlast.
tsiteerida: «Kui oled Napolit näinud, võid surra.» Nüüd nendivad napollased aga sarkastiliselt: «Näed Napolit ja suredki prügisse!» Nanosaaste kahjustab kõiki Napoli probleemi taustal on prügikäitlusteema kogu Itaalias ärevalt esile kerkinud. Paljud arvavad, et pikema aja jooksul võivad inimese tervisele väga kahjulikud olla ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad. Näiteks Bologna äärelinna kerkinud kombijaama ehitustööd panid linnavõimud keskkonnaaktivistide ja arstide survel seisma. Modena ülikoolis aastaid peentolmust tingitud väärarenguid ja kasvajaid uurinud nanopatoloog Antonietta Gatti ütles Postimehele, et Põhja-Itaalias Emilia-Romagna maakonnas, kus on kokku kaheksa koostootmis- ja tuhastusjaama, on inimeste eluiga suures osas just nanosaaste tõttu keskmiselt kolm aastat lühem. Gatti uuringud tõestavad, et mida väiksemad on nanoosakesed, seda agressiivsemad need on. «Eriti
annaabi.ee 
