Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks. Altar oli keset templiõue. Foiniiklased: Vana testament, on peamiseks allikaks . Väga mahukas. Juudid: ( 80-81) Uskusid ,et jahve siinai mäel moosesega lepingu sõlmis, andis ta neile ka seadused. Seaduste täpne järgmine oli tähtis. Moosese kümme käsku olid usu ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Need keelasid jumalat kujutada, jne(v.t teiselt lehelt käske) . uskusid ,et jahve on maailmalooja ja seega ka ainus valitseja. Tegutsesid prohvetid
Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks. Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks. Templiõuel ohverdati loomi, mis oli üks olulisemaid rituaale. Ennustuskunst ja astroloogia Ennete lugemine oli väga oluline. Tähtsaid otsuseid ei võetud jumalatelt nõu küsimata vastu. Ennustati ohvrilooma siseelundite ja tähistaeva järgi. Kangelaseepika Kangelaslaulud muistsetest suurkujudest, mis pandi kirja eepiliste poeemidena. Kangelaseepos "Gilgames". Teadus Matemaatikas kuuekümnendsüsteem. Kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel.
eest rituaalselt hoolt kanda ja nende tahet välja selgitada. Nagu kõigis varastes ühiskondades, oli preestrite sotsiaalne positsioon kõrge. Arhitektuurselt võib Mesopotaamia templid jagada kahte tüüpi, mis mõlemad said alguse juba sumeri ajajärgul ja püsisid kogu tsivilisatsiooni kõrgaja vältel. Visuaalselt väljapaistvamad olid kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Kuid levnud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Need sisaldasid nii kombetalitusteks kui ka majanduslikuks tegevuseks mõeldud ruume. Keset temliõue paikneva altari ees toimetati ühte kõige olulisemat rituaali loomade ohverdamist jumalale. Sellest talitusest võisid pealtvaatajatena osa saada kõik vabad inimesed Templihoonesse endasse, kus hoiti jumala kuju, pääsesid aga vaid preestrid. Lisaks igapäevastele kombetalitustele toimusid kindlatel tähtpäevadel ka ülelinnalised religioossed pidustused. Tähtsamatel neist osales ka valitseja.
Hilisemal ajal, 4.-8.saj. laiendati hauakambrid kabeliteks (cryptae). Tufist raiuti välja algeline kooriruum, piiskopitool, pingid preestrite jaoks, kaks sammast ja neid ühendav võidukaar. Nii kujunesid katakombid oma erinevate osadega sakraalehituste algseks prototüübiks. Tuntumaid katakombe on Roomas Püha Calixtuse, Püha Priscilla, Püha Domitilla (kõik 2.saj.). Alates 3.sajandist, kui kristlasi enam taga ei kiusatud, kogunesid nad oma kombetalitusteks tavalistes elamutes, mille peristüülõue avanesid palvetussaal ja baptisteerium e. ristimiskoda. Taolistel palvemajadel puudus ühtne ehituslaad . Varakristlik arhitektuur hakkas arenema alates 313.aastast, kui Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga kristluse riigiusuks. Järgnevate poolteise aastasaja vältel (kuni Rooma riigi langemiseni) kujunesid varakristlikus arhitektuuris välja sakraalehituste põhitüübid
annaabi.ee 
