korraldusi ja 4) karistamise õigus. Magistraadiks saamiseks pidi olema rooma kodanik, mees- soost ja kohtulikult karistamata.31 Magistraadid olid: Kaks konsulit - kuninga asemel, omasid kõiki riigi juhtimise funktsioone; Preetor - kohtunik, kes tegeles kriminaal- ja hiljem tsiviilasjadega; Tsensor - riigikontroll, kelle ülesandeks oli: kodanike nimestiku koostamine varanduse suuruse järgi, järelvalve kombelisuse üle, maksukorjajate üle, maksuvõtmise ametite väljarentimine, avalike ehituste väljapakkumine. Hiljem ka senaatorite nimetamise õigus; Prokonsul - sõjaväeline juht provintsides; Diktaator - erakordne magistraat, kes kutsuti ametisse siis kui riigi olemasolu oli ohus või välise vaenlase või sisemiste rahutuste tõttu. Diktaatori käes oli ülim võim riigis. Ta ameti kestvus oli 6 kuud ja lahkus siis, kui oli täitnud oma ülesande;
Nad hakkavad omale patrooni otsima. 1650 Lyonis, commedia dell'arte, nad mängivad itaalia jante. 1655 tuleb neil esimene oma näidend ,,Tuulepea". Louis XIV vend hakkab nende patrooniks. Moliere sebib omale kuninga audientsi, et taotleda luba vahel Louvres mängida. Nad saavadki selle õiguse, aga tohivad ainult komöödiaid ja tragöödiaid seal esitada. ,,Naeruväärsed eputajad" satub kriitika alla vähese kombelisuse ja liigse flirdi pärast. Seltskonnale see ei meeldi, aga publik oli vaimustuses. Moliere hakkab suhtlema kirjanikega ja lepib ka isaga ära. Näidend ,,Meest kool". 1622 abiellub ta Amandaga, nad saavad kolm last, kellest kaks surevad. Edukas näidend ,,Naiste kool". 1664 sünnib poeg, kes sureb. Näidend ,,Tartuffe", mille kuningas ära keelas, sest see ründas kirikut ja oli usuvastane. 1665 näidend ,,Don Juan", mille aluseks on mingi hispaania lugu. Don Juan valib omale täiesti
traditsioonide järgimist ning kohusetunnet. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustuse võimuletulekuga ja kodusõdade lõpuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. Sellele aitas kaasa ka keisri enda sügav huvi ja soov olgu kunsti ja arhitektuuri või kirjasana edenemisele kaasa aidata. Augustuse meelest oli kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on taastanud Rooma muistse kombelisuse ja pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis, et see jäädvustuks ka kultuuris. Seetõttu soodustas ta igati võimekate autorite loomingulist tegevust. Kuid Augustuse lähikonnas oli teisigi mõjukaid kultuurisoosijaid, kelle seas tähtsaim tema rikas sõber Maecenas. Viimane võttis oma hoole alla mitmeid noori ja lootustandvaid kirjamehi, hoolitsedes nende majandusliku heaolu eest, nii et nad ise võisid muretult loomingule pühenduda
annaabi.ee 
