helikõrgusel lauluna ja seda hakatakse hea häälega ja andekatele poistele õpetama juba väga noorelt. Moslemi kodus on Koraani asukoht teiste raamatutega võrreldes kõige kõrgemal ehk tavaliselt on ta raamaturiiulis kõige üleval muude raamatute peal. Sunna- prohveti tava ja eluviis ehk kuidas igapäevaelus tõlgendada Koraani. On teine püha raamat, mis kujutab endast pärimust Muhamedi sõnadest ja tegudest. Koraan on piisavalt keerukas aru saamaks, kuidas selle järgi igapäevaelus kombeliselt ja tõsiuskselt elada ja seetõttu on aluseks võetud jutustused ja mälestused Muhamediga kokkupuutunud inimestelt, kes on kirja pannud tema sõnad ja teod erinevates situatsioonides. Moslemid sätivadki selle järgi oma praktilist elu kindlameelselt, sest nad teavad, et Muhamed oli eksimuste eest kaitstud ja elas oma elu praktiliselt midagi valesti tegemata. Nt. Puudub nii Koraanis kui Sunnas teadmine selle kohta, kas
alistumine Allahile. Õigeusklik aitab ligimest ja jagab armuandi, kuid mitte laiskadele, vaid tõesti abivajajatele. Ettevõtlus, raha teenimine ja rikastumine ei ole patt. Au sees on olla aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus. Rääkima peaks vaid siis, kui on midagi öelda. Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt. Nagu ka paast, mis tugevdab meelt hoidumaks keelatud kirgedest ja halbadest kavatsustest. Ka palverännak omab kõlblusega seotud eesmärki. Armuandide andmine vaestele õpetab inimesele halastust ja kaastunnet. Püha sõda on muhameedlaste ühine kohus. Islami traditsioon aga jagab selle neljaks, millest esimesed 3 on enesekasvatuseks. Viimane kategooria on sõda väljapoole, kuid ka siin on teatut normid. Keelatud on tappa naisi, lapsi, vanureid ja
monastiline ehk munklik laad. Kui suureks võib distantseerumine kasvada? Kristlik askees astub 3. sajandil julge sammu – mõtestab saabuvat maailma enda jaoks – see maailm tuuakse enese eluruumi, ehk elatakse üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis ka selle aluse, kuhu ja miks eralduda. S.t et see maailm, kuhu eralduti, pidi paiknema praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3. sajandi jooksul on võimalik selles askeesis eristada kolme selget motiivi: 1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus
annaabi.ee 
