piisavalt varakas, et soetada endale jalaväelase täisvarustus. Varustuse omamise vajalikkuse põhjuseks oli omakorda see, et iga linnriigi kodanikud pidid oma riiki ise kaitsta aitama. Eraldiseisvate näidetena võib välja tuua Ateena ja Sparta. Ateenas omas kodakondsust iga meessoost täiskasvad Atika põliselanik. Spartas aga olid kodanikud vaid üle 30-aastased spartiaatidest mehed, kes olid varemalt läbinud sealsed kombekohased sõjaväetreeningud. Tänapäeval omandatakse kodakondsus enamasti sünniga, kui sünnid riigis, mille kodanikud su vanemad on. Kodanikuõigused antakse kõigile lastele, olenemata nende soost või nende perekonna varalisest seisusest. Kuna kodanike alla käis vaid väga väike hulk linnriikide elanikke, ei toetunud ühiskond neile. Suurema osa rahvastikust moodustasid talupojad, kellest varakamad võisid omada
rikkuseks. Louhile jääb vaid paljas kaas ning näljapajuk. 44. Runo Väinämöinen otsib asjata merre kadunud kannelt. Lõpuks ehitab ta selle asemele kandle kasepuust, mille mänguga ta lummab jälle kogu eluslooduse. 45.46. Runo Louhi saadab Kalevala rahva hävinguks mitmesuguseid tõbesid, kuid Väinämöinen suudab neist kõigist jagu saada. Louhi saadab karu karja murdma aga Väinämöinen tapab tolle. Peetakse kombekohased karupeied. 47.48. Runo Põhjala emand peidab kuu ja päikese ning varastab tule. Ülijumal Ukko lööb tuld uueks kuuks ja päikeseks, kuid tuli kukub suure kala kõhtu. Väinämöinen püüab Ilmarise abiga kala ja paneb tule inimesi teenima. 49. Runo Ilmarinen taob uue päikese ja kuu, kuid ei jõua panna neid valgust andma. Peale võitlust Põhjala väega pöördub Väinämöinen tagasi, et tellida Ilmariselt võtmed,
hoiti suisa ahelates. Väidetavalt oli Peterburi linna rajamisel rohkem surnuid kui Põhjasõjas. Järgmised Venemaa valitsejad viisid siiski pealinna tagasi Moskvasse, nii et Peetri soov Venemaal uus pealinn luua, ebaõnnestus, sellest hoolimata sai Peterburist oluline keskus, olles seda tänaseni. Üks esimesi Peetri samme läänestumise poole oli rünnak oma alamate välimusele. Pöördununa tagasi oma rännakult Euroopast, otsustas ta, et eurooplase moodi välja näha tuleb vanad kombekohased pikad habemed maha ajada. Tema habemelõikamise aktsioon kujunes üsnagi vägivaldseks: kes uuele tavale ei allunud, said karistada. Sama kehtis ka riietuse kohta. Peeter tahtis, et vanad moskvapärased riided vahetataks euroopalikumate vastu. Rahva seas oli aga tunda tugevat vastuseisu antud muudatustele välimuses- arvati, et Peeter hävitab sellega ristiusu. Isiklik väljanägemine võiks olla igaühe enda otsustada ja teatud
annaabi.ee 
