Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See tõi kaasa usulise fanatismi kasvu. Osa vanausulisi kaldus äärmisesse asketismi ja enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja. Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega likvideeriti aja jooksul kohalikud erinevused riietuses, ühtlustati jumalateenistuse korda, puhastati liturgiaraamatud hilisematest lisanditest, lähtudes kreeka-katoliku kiriku kombeist (risti ettelöömine mitte kahe, vaid kolme sõrmega; mitte maani, vaid vööni kummardamine jne). 1660.ndate lõpul sai Nikoni kirikureform ametliku ja lõpliku tunnustuse kõikide kirikute ja koguduste poolt I-Euroopas ja Jeruusalemmas. PEETER I (1682-1725) Peeter I oli Aleksei Romanovi poeg II abielust. Esimeset abielust pärinevad kaks vanemat poega olid vaimuhaiged ja riiki valitses peale isa surma tütar Sofja. Peeter I kasvas Preobrazenski külas pagendatuna
madalaimast noodist kuni hääleulatuse tipuni; ja selles väikeses mänguriistas ongi rohkesti muusikat ja võrratuid hääli, aga ometi ei suuda teie seda kõnelema panna.`` (Hamlet) · `` Siin hukkaläinud ilma möllus roim võib oma kullatatud käega õigust küll väänata, ning sageli võib näha, et süüteo tulu ise ostab ära ka seaduse.`` ( Kuningas Claudius ) · `` Kuid ikkagi nii on me viis peab kombeist kinni loodus me häbitunde kiuste ... `` ( Laertes ) Minu arvates oli teos väga huvitavalt ülesse ehitatud . Tegevuspaigad vaheldusid kuidagi hästi ning miljööd oli piisavalt palju kirjeldatud, et saada hea ettekujutus. Teos oli suhteliselt sündmusterohke , tänu millele oli seda hea lugeda. Üldiselt jäin raamatuga rahule ning soovitan seda teistelegi, kuna raamat on hästi loetav ja lihtsasti mõistetav. Igaljuhul loeksin uuesti .
Mõned säilinud teosed: "Vahekohus", "Pahurdaja", "Äralõigatud juuksepalmik". Komöödias "Äralõigatud juuksepalmik" elab sõdur Polemon vabaabielus vaese neiu Glykeraga. Kord koju tulles näeb ta, et Glykerat embab noormees naabermajast, ja armukadedushoos lõikab ta tüdrukul ära juuksepalmiku, häbistades teda sellega inimeste ees. Selgub aga, et neiu on vaba mehe tütar ja too noormees ta vend. Kui Palemon süüd kahetseb ja tõotab oma tooreist kombeist loobuda, nõustub Glykera temaga abielluma. Kunst, sealhulgas ka teater, pidi näitama Ateena riigi väljapaistvust. Riiklikku külge rõhutas etenduse algus, mil lavale tulid Ateena eest võideldes langenud sõjameeste lapsed. Enne etendust toimuva ohvritalituse läbiviijateks olid sõjaväelased. See tähendab, et teatrisse ei tuldud mitte ainult etendust vaatama, vaid ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. 51. Kreeka retoorika (Lysias, Isokrates, Demosthenes) Kreeka retoorika
annaabi.ee 
