Normaalse teadvusega inimene on: Orienteeritus ajas- mis aasta on Orienteeritus kohas- kus sa oled Orienteeritus iseenda isikus- kes sa oled Erinevad teadvushäirevormid Segasusseiund ehk desorientatsioon Deliirium Somnolents( unisus) Soporoosne (on äratatav, ei räägi ,kuid lihtsamaid korraldusi võib täita) Stuupor( seisund enne koomat, korraldusi ei täida, ei räägi) Komatoosne seisund ( silmi ei ava, kooma sügavuses puudub igasugune vastus) GLASGOW KOOMA SKAALA (GKS) Silmade avamine Kõnereaktsioon Motoorne reaktsioon 4= spontaanne 5= selge 6= reageerib käsklustele 3= kõnele, 4= segane 5= lokaliseerib valu 2= valule, 3= sõnad 4= tõrjub valu 1= ei ava 2= häälitsused 3= flektsioon valule
rutiinseid protseduure. Mina arvan, et osakonnas töökeskkond on rahulik, sõbralik ning stressivaba, mis omakorda soodustab patsientide rahuolu. PATSIENDI SEISUNDI HINDAMINE RAI-KO MANUAALI PÕHJAL OSA A. ISIKUANDMED JA TAUSTINFORMATSIOON 1. Isiku nimi: Paul Küttimaa (nimi muudetud) 2. Sugu: mees 3. Sünniaeg: 21.05. 1950 4. Rahvus: eestlane 5. Perekonnaseis: abielus OSA B. KOGNITIIVNE SEISUND 1. Komatoosne: ei 2. Mälu: mäluprobleemid, pikaajaline mälu, suudab meenutada kaugemas minevikus sündmusi. 3. Mälu ja reprodutseerimise võime: orienteerub ajas ja kohas, teab praeguse aastaaega, oskab ütelda palati numbri, tunneb, kui ajab segamine personaali, teab, et viibib haiglas, mäletab põhjust. 4. Kognitiivsed võimed igapäevaste otsuste tegemisel: iseseisev. 5. Deliiriumi tunnused: ei ole. 6. 6
See moraalifiloosoofia, mille tähtsaim esindaja praegu on Peter Singer, käsitleb nii teadlikku elu - elusolendeid, kes tajuvad valu, rõõmu ja teisi emotsioone, nt imetajad -, kui ka eneseteadvuslikku elu, see tähendab inimest oma eluloolise mälu ja mõistusest tulenevate tulevikulootustega, nimest, keda nimetatakse nendest eeldustest tulenevalt isikuks. Kui inimesel puudub eneseteadvuslik elu - loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda. Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused, living wills (4., lk 2380). Utilitaarse eetika ja inimese enesemääramiseõigusega rikutakse sagedasti
annaabi.ee 
