Kuid keegi ei osanud ka segitada, miks kõik lennuki kellad, isegi käekellad, olid kümme minutit taha käinud. Kust tuli udu? Ühe leavafirma omanik, kes pidi 1966. aastal puksiiriga tühja laeva Puerto Ricost Floridasse tooma, kirjeldas pärastpoole neid vempe, mida meri võib Bermuda kolmnurgas visata. Tema reis oli nagu õudusunenägu. Kompassinõel hakkas meeletult ringi keerlema. Mõne sekundi pärast puhkes torm. Puksiirilaeva mootorid ütlsid üles. Kõik komandosilla elektroonikaseadmed läksid tundmatu jõu mõjul hulluks. Mingi vägi tiris slepis olevat kaubalaeva tugevsti enda poole. Seejärel langes tühja kaubalaeva kohale ebaloomulik udu, mis oli eriti silmatorkav juba seetõttu, et taevas säras ere päike. Kapten oli valmis pukseerimistrossi katki raiuma, kuid udupilv haihtus ootamatult. Puksiiri mootorid ja aparaadid töötasid jälle normaalselt, surve tagumisele laevale andis järele ja kadus
tekilasti ja võimaldades tekitöid. Kõrgus umbes 1,5 meetrit. Vaata Joon. 9.36. Pos. 2. Joon. 9.36. Tuulepeegel. 19 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Erilise kumerusega komandosilla umbreelingu ette paigutatav vöö. Tuulepeegel suunab vastupuhuva õhujoa (tuule) järsult suure kiirusega üles. Sellega tagatakse ka tugeva vastutuule korral komandosillal normaalsed tingimused vaatluseks ja navigatsiooniliste ülesannete täitmiseks. Korstnakate. See on metallkest, mille sisse on paigutatud pea- ja abimasinate gaasieemaldus- seadmed, katelde suitsu ja aurulasketorud, ventilaatorid jm. Korstnakatte kuju annab
Jää tiheduse hindamiseks on võimalik võrrelda eespool oleva jää väljanägemist juba läbitud jääga ahtri taga. Kalda ligidal liikudes tuleb kalda suunas puhuva tuule tugevnedes juhtida laev kaugemale merele. Hea ilma ja prognoosi korral, kui läbitav jääala ei ole suur ja on kergesti läbitav, võib jääs liikuda ka halva nähtavusega ja öisel ajal. Pimedal ajal kasutatakse tugevajõulisi suunatavaid valgusallikaid, mis paigutatakse laeva vööri ja komandosilla tiibadele. Siseneda tihedasse jäässe tohib vaid kindla teadmisega selle läbimise võimalikkusest. Ei maksa forsseerida surutises olevate jääväljade kokkupuutekohti kuna peale nende läbimist ja nendevahelisse vabasse vette jõudmist võivad liikumisvabaduse saanud väljad laeva kiiresti endi vahele kinni kiiluda (Joon. 11.6 ja 9.7). Jääriba forsseeri- miseks lähenetakse selle kõige nõrgemale kohale täisnurga all ja peaaegu kustutatakse inerts. Surudes vööri vastu jääd