1947. aastal valmib E. Okasel koos kunstnike E. Kitse ja R. Sagritsaga RAT ,,Estonia" laemaal. Laemaalil on käsitletud nelja teemat. Üks osa maalist kajastab võidu motiivi- Eesti rahvuskorpuse saabumist kodumaale. Kolmandaks motiiviks on põllumajandus. Maali neljas osa kujutab Eesti rahva traditsioonilist üldlaulupidu ja töötajate puhkehetke. 1946. aastal sügisel viibis eesti kunstnike grupp, mille koosseisu kuulus ka E. Okas , loomingulisel komandeeringul Armeenias. 1947. aasta suvel oli E. Okas loomingulisel komandeeringul Kesk-Aasias. Kunstniku paremaid töid sellest perioodist on akvarellid ,,Taskendi vanalinnas", ,,Vana uspekk", ,,Samarkandi turutee" jt. Viibides 1955. a suvel õppejõuna Riikliku Kunstiinstituudi õppebaasis Kihnu saarel, maalis E. Okas hulga portreid kohalikest kaluritest ja kalurineidudest. Evald Okas on töötanud 1944 aastast Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954
Ta sai neiu eemale ta grupist oma hotelliruumi, kus ta teda endaga Inglismaale kutsus. Kui väga Kai Magnuse juurde minna tahtis, ei suutnud ta siiski oma kodumaad, Eestit, hüljata. Magnus püüdis teda küll ümber veenda, kuid mõistis siiski, miks Kai tulla ei saanud, see sama tunne valdas tihti ka teda ennast, ta oli oma kodumaast juba aastaid puudust tundnud. Kai lahkumine oli talle ta elu teiseks suurimaks hoobiks. Kord oli ta järjekordsel komandeeringul , seekord Madridis , kui ta kohtas uut naist nimega Cara, ta oli väga veetlev ja imponeeris Magnusele ka iseloomu kui mõistusega. Cara oli suvepuhkusel , ta töötas ühes USA ülikoolis lektorina ning oli otsusatnud suveks Hispaaniasse minna. Nende teed kohtusid ühel õhtul restoranis , kus Magnus oli otsustanud enne Madridist lahkumist söömas käia. See kohtumine jättis ta sinna pikemaks ajaks, kui alguses planeeritud oli
Ta sai neiu eemale ta grupist oma hotelliruumi, kus ta teda endaga Inglismaale kutsus. Kui väga Kai Magnuse juurde minna tahtis, ei suutnud ta siiski oma kodumaad, Eestit, hüljata. Magnus püüdis teda küll ümber veenda, kuid mõistis siiski, miks Kai tulla ei saanud, see sama tunne valdas tihti ka teda ennast, ta oli oma kodumaast juba aastaid puudust tundnud. Kai lahkumine oli talle ta elu teiseks suurimaks hoobiks. Kord oli ta järjekordsel komandeeringul , seekord Madridis , kui ta kohtas uut naist nimega Cara, ta oli väga veetlev ja imponeeris Magnusele ka iseloomu kui mõistusega. Cara oli suvepuhkusel , ta töötas ühes USA ülikoolis lektorina ning oli otsusatnud suveks Hispaaniasse minna. Nende teed kohtusid ühel õhtul restoranis , kus Magnus oli otsustanud enne Madridist lahkumist söömas käia. See kohtumine jättis ta sinna pikemaks ajaks, kui alguses planeeritud oli