ja olid allutatud tagalaülemale. Kindralooberst Küchleri seisukoht oli, et eestlasi ei tule rakendada suuremates üksustes kui pataljon, üldreeglina aga kompanii suuruses formeeringus. Kui eestlastel võimaldada võitlusest osa võtta täie panusega, tunneksid nad end õigustatud olevat nõuda sõja lõppedes Saksa valitsuselt Eesti iseseisvuse 8 taastamist. Julgestusüksuste formeerimine oli pandud kohalike komandantide peale. Kuigi julgestusüksused kuulusid Relva-SS koosseisu, olid nende relvastus, varustus ja täiendamine vastavuses saksa politseiüksuste nõuetega. Julgestusgrupp 181 (hiljem Idapataljon 658) moodustamise ettepanek tehti Eesti Vabadussõja sangarile August Vask'ele. Esimesed vabatahtlikud registreeriti Tartu näituseaias. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 700 meest, kuid sinna soovijaid oli mitu korda rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku
Ajutine Valitsus (AV) kohalikud omavalitsused (valitud 1917 suvel, koosseisud osaliselt muudetud) AV emissarid kohalike omavalitsuste juures (suurte volitustega) Sõjaväevõim – diviiside piirkonnad: Lõuna-Eesti (2. diviis) Kirde-Eesti (1. diviis) Järvamaa, Saaremaa, Harjumaa, Läänemaa – sisekaitse ülem (Põdder) sõjaväelised komandandid linnades ja kihelkondades Kaitseliit (16–60 aastastele sunduslik) IV 1919 – komandantide ja sisekaitse ülema kohad kaotatakse Kommunismi oht – olulisimaid siseriiklikke küsimusi kuni 1924/25 Viktor Kingissepp (saabus Eestisse XI 1918) ja Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (legaalne katusorganisatsioon): eesmärk AV kukutamine terroriaktid streigid (17. XII 1918 – üldstreigi kavandatav algus) 16.–21. II 1919 – Saaremaa mäss; põhjused: enamlik ja baltisaksa propaganda
Tavaliselt sõjanõukogud kehtestavad pärast riigipööret erakordselt tsentraliseeritud juhtimissüsteemi. Kohtadele määratakse ohvitserid sõjaväelised kubernerid, komandandid jne. Endised regionaalse omavalitsuse kohalikud organid saadetakse laiali (maakogukondades sageli säilitatakse, kuid suurtes linnades asendatakse endised linnapead ohvitseridest linnapeadega). Sõjaväeliste kuberneride ja komandantide juures luuakse reeglina nõuandvad nõukogud, kuhu arvatakse ka tsiviilisikud. Pikaajaliste sõjaväeliste reziimide tingimustes viiakse mõnikord läbi erinevate tasandite kohaliku omavalitsuse organite valimisi, kuid see toimub sõjaväelaste kontrolli all. Sellised valimised viidi läbi Alzeerias, mõnede üksteist väljavahetanud sõjaväeliste reziimide tingimustes Nigeerias.