kinnituse nõrgenemisest aga samuti roolihoovastiku liigendite ning käänmikupoldi ja pukside kulumisest. Rooliajami hüdrovõimendi Hüdrovõimendi kergendab juhtimist, summutab roolirattale kanduvaid lööke ja kergendab esialgse suuna hoidmist esiratta rehvi tühjenemisel. Roolivõimendi koosneb roolimehhabismist ja õlipumbast koos paagiga. Rooli pööramisel ükskõik kummale poole, pöördub ka jaoturi siiber, mis ühendab pumbaga võimendi kolvialuse ruumi ja kolvipealse ruumi paagiga. Sellel tulemusel nihkub võimendi kolb, mis omakorda pöördub hammassektori kaudu roolihoova võlli ja sellega kergendub juhtrataste pöörumine. Rooli tõukelist võimendust põhjustab vähene õli hüdrovõimendis, õhu sattumine roolivõimendi süsteemi ja roolivõimendi pumba kiilrihma libisemine. Suur müra roolivõimendi töötamisel on põhjustatud õli vähesusest paagis, lõdvast ajamirihmast, saastunud või valesti paigutatud filtrist roolovõimendi
Kolb ja kolvivars liiguvad suunas, mis vastab töömasina tõstmisele. Silindri kolvipealsest ruumist läheb õli jaoturi kaudu paaki. Siibri asendis ALLALASE surutakse õli jaoturist jõusilindri kolvipealsesse ruumi. Kolvivars toimib rippsüsteemile, mis langetab töömasina. Kolvialusest ruumist tõrjutakse õli läbi jaoturi paaki. Siibri UJUASENDIS voolab õli pumba survepoolelt paaki tagasi. Samal ajal ühendab siiber jõusilindri kolvipealse ja kolvialuse ruumi teineteisega, mistõttu kolb koos varrega saab silindris vabalt liikuda. Rippmasin vajub raskusjõu mõjul alla. Kolvi vaba liikumise tõttu saab töömasina asend traktori raami suhtes muutuda. Neutraalasendisse viiakse siiber siis, kui töömasin on veoasendis. Siiber laseb õli pumbast paaki tagasi ning takistab õli väljapääsu jõusilindri kummastki ruumist. Seetõttu jääb kolb
kütteväärtusest on vahemikus: õhukese küttekilega , mis kiiresti aurustub ja toimub täiuslik ilma vajaliku intensiivsusega pöörisliikumise. Ta on kas kera või lameda C - 0,84...0,87 nõgita kütuse põlemine. Kuna osa kütust põleb vastavalt kütuse silindri kujuline, mis kolvipealse ruumiga ühendatakse oma aurustumise kiirusele põlemiskambri seintel , on mootori töö külgpinna suhtes tangensiaalselt asetseva avaga. Pöörikambri maht , sõltuvalt konstruktiivsest võimalustest, moodustab 50- 80% Mootori rõhu tõusu aste püütakse võtta võimalikult soojusvahetuse intensiivsusest, iseloomustab tsükli jooksul saadud
annaabi.ee 
