» Saanudki kirik ja koht endale nimeks Türi. Türi vald paistab silma kauni looduse, arenenud põllumajanduse ja meeldiva elukeskkonnaga. Kohapealsed kaunid maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin on puutumatu loodusega põlismetsad, looduslikult kaunis Türi voorestik, veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Murakasoo Laupal, kaunid mõisad Laupal, Kabalas ja Kolus, haritud põllumaad ning Euroopa suurimad piimakarjad, mustakirjud seljad maaliliselt maanteel kulgejale paistmas. Valla keskuseks on Pärnu jõe kaldal asuv Eestimaa kõige rohelisem linn Türi. Türi linna teatakse tänu raudteele, keskkonnasäästlikule mõtteviisile, liigirohketele parkidele, kaunitele koduaedadele ja laadatraditsioonidele. Üldise tuntuse sai linn aga juba 1937. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa moodsaima
tulekahjust, kuulanud, kuidas veduriviled tervitasid aastavahetusi. Sõjasuvi. Jaama taastamine 1941. aasta sõjasuvi kujunes jaamale saatuslikuks. Raudteelased ehitasid kahest reisijate ja kahest platvormvagunist nn soomusrongi. See oli kaitstud liivakottidega, mille taha võis hädaohu korral varjuda. Meeskond koosnes relvastatud raudteemiilitsatest. Rong pidi kaitsma jaamu, raudteed ja selle lähiümbrust. Väiksemaid kokkupõrkeid esines Abjas, Viluveres, Kolus, Mõisakülas ja mujal. Ka Türi jaamas lasti pööranguid õhku. Rong tegutses kuni venelaste lahkumiseni. 1941. aasta 13. juuli õhtul lasti õhku raudteesild, 18. juulil enne taandumist õhkisid ja süütasid venelased jaamahoone, veetorni, depoo ja õlitsisternid. Jaamahoone hävis peaaegu täielikult. 25. juuliks taastatakse linnas kord. Algasid koristustööd. Tähtsaimaks sai raudtee taastamine. Korrastati raudteetrassi. Ametiruumid paigutati jaamatagusesse kahekorruselisse
põllumajandusettevõtted ja kile kogumisega tegelevad firmad. Kile transporditakse Järva- Jaani hoidlasse. Hoidlas toimub käsitsi sorteerimine värvuse ja liigi (eri kilesid ca 4-6). Purustusliinil toimub kile tükeldamine. Kiletükid läbivad kiirpuhastusliini ja lähevad 3- astmelisse pesuanumasse. Peale seda toimub tsentrifuugis vee eraldamine ja kile läbib kuumutus-seadme ning toru-kuivatist läbimise järel on puhas ning kuiv kile kogumis-kolus. Kogumiskolust liigub kile kruvikonveieri abil läbi surupressi ekstruuderisse. Kõrgtehnoloogilise vee keskkonnas pressimisega (water-ring pelletizer) saadakse kõrge puhtuseastmega kilepellet, mis peale dehüdreerimist ja tsüklonimasinast läbimist on kuiv. Kilepellet liigub kile ekstruuderisse, kus toimub kuumutamine ja lisaainetega segamisel kile pressimine laiusega 200-550 mm, paksusega 0.015-0.03mm. Rullmasin võimaldab kile ühele poolele liimaine pihustamist mis tagab kile nakkuvuse
annaabi.ee 
