järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008. Viimase raamatu järgi on ka koostatud film. AUTASUD. Põhjamaad Nõukogu kirjandusauhind KÕIK INIMESED ON ERILISED. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietaneni ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega.Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka ning tal on huvitav riietus ja välimuslik stiil. Koostaja nimi: Klass/õppegrupp Kuupäev
Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011. Teosed ,,Stalini lehmad" ,,Baby Jane" ,,Puhastus" ,,Kui tuvid kadusid" Mis mõjutas loomingut Põhiliselt mõjutas tema loomingut ta vanaema Sophie. Oksanen veetis oma vanaema juures palju aega ja kuulis kommunismi ajast. Talle meeldib väga ajalugu ja kuna teatakse vähe, mida Eesti on läbi elanud tahtis ta sellest
Sofi Oksanen Puhastus Sofi Oksanen Sündinud 7. jaanuar 1977 Jyväskyläs Isa on soomlane, ema eestlane Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Ta on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Sofi Oksanen lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tunnustused Finlandia kirjandusauhind 2008 Kalevi Jäntti auhind 2008 Kristiina Instituudi aasta Kristiina 2008 Waltari auhind 2008 Varjo-Finlandia 2008 Runebergi auhind 2009
Sofi Oksanen Lapsepõlv Sünniaeg: 7. jaanuar 1977 Sünnikoht: Jyväiskyläs, Soome Ema: Eestlane, insener Isa: Soomlane, elektrik Elas, kasvas: Jyväiskyläs(Soome), Haapsalu(Eesti) Haridustee Peale Põhikooli ja Gümnaasiumit astus S. Oksanen Helsingi Ülikooli kirjandusteadust õppima. Peale selle on ta ka Helsingi Teatrikõrgkoolis Dramaturgiat õppinud. Tegevusalad Sofi Oksanen on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja näidendeid. Ta on aktiivselt kaasa teinud avalikel aruteludel Soomes ja osa võtnud aktuaalsetel teemadel erinevates jutusaadetes. Esimene teos, millega kuulsks sai Originaalraamatu nimi: "Stalinin lehmät" Ilmumisaasta: 2003
need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26. septembril 2010. aastal Washingtonis.
need traatipidi nii, et ümbruskonna majadeski sai raadiot kuulata ja hiljem sündis üks arvatavasti esimesi kohalikke translatsioonivõrke. See ulatus Loksast kaugemalgi, Kasispeale ja Aasukülla. Ameerika Häälest puhkepalgale jäädes kestis Mikiveri ajakirjanduslik tegevus ja seda korraga isegi kahel rindel: kuni aastani 2002 kodumaise Eesti Ringhäälingu reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26. septembril 2010. aastal Washingtonis.
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt
annaabi.ee 
