Mõisted Dekabristide ülestõus- 1825. aastal, detsembris Peterburi Senati väljakul toimunud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. Hussaar - ratsaväelane. Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. Ajalooline romaan- kirjandusteos, mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku. Koht Põhiliselt toimub teose tegevus Võisiku mõisas, Kivijala härrastemajas. Samuti ka mainitakse Sclüssenbergi kindlusvanglat ning Põltsamaad, kus asub proua Koltsi maja. Eestis on parajasti pärisorjuse aeg. Aeg 19. sajandi esimene pool, kui toimusid Napoleoni mitmed sõjakäigud. Tegevuskäik Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarestis Võisikul ning Jakob kirjutab oma päevikus sündmusi täpselt nende juhtumise järejorras. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja. Seejärel saadab ta Eeva Masingu juurde õppima
küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K(koht): ,,Keisri hullu" tegevuspaigaks on pärisorjuse aegne Eestimaa ning keisrite Aleksander I ja Nikolai I aegne Venemaa, põhiliselt Võisiku mõis ja Kivijala härrastemaja, aga mingis osas ka Pärnu, kus Bockide põgenemisplaan koha leidis, Põltsamaa (proua Koltsi maja), Schlüsselburgi kindlusvangla, millest Timo paaris peatükis juttu teeb. A(aeg): 19. sajandi esimene pool, Napoleoni sõjad. Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg. T(tegevuskäik): Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarrestis Võisikul ning edasi hakkab Jakob Mättik oma päevaraamatus sündmusi ajatelge pidi lahti seletama. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja
suure hüppe tagasi Riia suunas. Uueks kaitsepositsiooniks valis vastase väejuhatus Hinzenbergi ümbruse, mis on 40 km Võnnust ja 30 km Stolbenist. Hoolimata tehnilisest paremusest osutusid aga eriti Rauddiviisi osad võimetuks täitma väejuhatuse kavatsusi. See selgus 23.juuni õhtul, mil Engelhardshofi alla jõudsid meie 9.polgu osad. Järelejätmatu energiaga jätkas see väeosa 23.juunil edasitungi lõunasse, kuigi ta kaks roodu al.- kpt. Peeter Koltsi juhatusel olid pöördunud Roopa peale ning seepärast polgust maha jäänud. Ootamata terve väeosa koondumist, otsustas polguülem sama päeva õhtul rünnata viie rooduga Rauddiviisi kindlustatud positsioone Engelshardshofi juures. Et sakslaste kaevikud olid rindelt kaitstud traattõketega, siis tõkestati meie kallaletung selles suunas esialgu sakslaste suurtüki- ja kuulipildujatulega. Erilist vaprust osutas selles lahingus n.-allohv. Herman Klaasen, kes luurepatrulli juhina