jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon 1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216 Kalinini rajoon 4 467 200 464 570 462 043 Keskrajoon 18 231 100 225 821 224 289 Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610 Kolpino rajoon 6 174 800 176 213 178 326 Krasnogvardeiski rajoon 7 330 200 327 484 324 908 Krasnoje Selo 8 304 300 302 890 301 739 Kroonlinna rajoon 9 43 100 42 992 42 815 Kasutatud kirjandus · www.wikipeedia.com · www.google.com · http://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi#Kultuur
onkoloogiliste haiguste korral. Hästi aitab muda naha- ja ainevahetushaiguste, luu-, liigese- ja lihasehädade, samuti teatud närvisüsteemikahjustuste korral. Ka vegetatiivse närvisüsteemi häirete raviks võib muda olla väga soodne. Värska ravimudad 1,84 km2 -sel terriooriumil Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Need asuvad 1-2 meetri sügavusel järve pinnast keskmiselt 5-6 meetri paksuse kihina.Varud moodustavad 3 926 000 m3. Kolpino saare lähedal on veel suurem leiukoht. Kõrge on muda diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska järvemudal on head raviomadused. Seda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Tavaliselt on järvemudade niiskus 90% ja rohkem, siin kirjelda- taval 80 - 87 %, mis viitab tihendatusele. Soojusmahtuvus kõigub 0.78-0,92 kalori
Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ja Eestis suurim, kuigi on piirijärvena jagatud Venemaaga. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Asub Ida-Euroopa lauskmaal (Hein, 2008). Peipsi järve kogumaht on 25 km3 ning vesi vahetub täielikult iga kahe aasta tagant (Peipsi veemajandusprogramm). Peipsi järve keskmine sügavus on 7,1 meetrit ja suurim sügavus 15,3 meetrit. Need arvud vahetuvad palju, sest veetase on väga muutlik. Peipsis on 35 saart kogupindalaga 29 km2. Suurimad neist on Kolpino, Piirissaar ja Kamenko (Hein, 2008). Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt ja tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning seal kohtab luiteid. Lõunakallas on, aga kinni kasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid (Hein, 2008).
Suurjärves ja Pihkvajärves. Põhjareljeef mitmekesisem o Remda (Rämeda) poolsaar jaotab Peipsi kahte ossa · Kuulub Euroopa suurimate järvede hulka · Peispi nõgu vabanes mandrijääst esmakordselt 13 300 a.t. , kuid oli ajutine. · Järve nõgu kvaternaarieelsest ajast, kvaternaari setteid vähe · Saari vähe; Eesti osas Piirissaar ja Salusaar; Pihkva jäves asuvad Talabski saared ning Kolpino saar · Keskmine sügavus on 7 m. Eriti madal on Pihkva järv (keskmiselt 3,8 m) ja Lämmijärv (keskmiselt 2,5 m). Sügavaim koht asub Lämmijärve läbivas vagumuses 15 m. Peipsi kitsamas mõttes on veidi sügavam kui järve teised osad Suurjäve keskmine sügavus on 8,3 m, suurim 13 m. · Veehulk 25,1 m3 · Eestile kuulub 44% kogu järve akvatooriumist, Venemaale 56%. · Peipsi valgala 44 260 m2 (ilma järve enda pindalata): 1/3 on Eestis, 2/3 Venemaa
annaabi.ee 
