vanusele. Enneaegse lapse emapiim on erinev õigeaegse lapse emapiimast sisaldades aineid, mis aitavad kiiremini ajalisele lapsele järele jõuda. Rinnapiima koostis sõltub ka aastaajast: - talvel rasvasem, sest soojuse tootmiseks kulub rohkem energiat - suvel lahjem, sest palavaga vajab laps rohkem vedelikku. Esimestel päevadel peale sünnitust on rinnapiim paks ja kollane, see on ternespiim ehk kolostrum. Ta on lahtistava toimega ning aitab seedekulgla puhastumisele mekooniumist. Kolostrumis on palju antikehasid ja valgevereliblesid, mis kaitsevad vastsündinut nakkuste eest. Palju on ka A-vitamiini, mis kergendab võimalike haiguste ja nakkuste kulgu. Piimas leiduv A-vitamiin aitab ära hoida veel silmahaiguste tekke. Ternespiimas sisalduvad kõik kasvamiseks vajalikud ained, mis aitavad ka imiku seedekulgla küpsemisele kaasa ning hoiavad ära allergia ja intolerantsuse teket. Kahe kuni nelja päeva pärast suureneb piima kogus ning rinnad on piima täis, see on täispiim
energiavarud (glükogeen + rasv) on väga väikesed (võrreldes inimbeebiga vaid 8 %). Vastsündinud põrsad peavad väga kiiresti saama ternest (tavaliselt 20 30 min pärast sündi) ja nende kolostrumi tarbimine esimese elutunni jooksul on suur 5 7 % kehamassist. Piimatarbimine esimesel elupäeval on seotud põrsa kehamassiga (KM), keskmiselt 315 340 g/kg KM kohta (max. 450 g/kg). Esimesel elupäeval on põrsa kehamssi dünaamika varieeruv (-136...+233 g) Kolostrumis on palju piimasuhkrut ja rasva, mida vastsündinud põrsad täielikult oma energiavajadusteks ära kasutavad (kõige kiiremini metaboliseerub laktoos). Kolostrumi proteiinisisaldus on samuti suur, kuid vastsündinud põrsal on selle oksüdeerumise võie madala. Vastsündinud põrsale on vaja keskkonnatemperatuuri 32 34 oC, samas kui emisel peaks olema 12 15 oC. Hüpotermia (rektaalne temp. 32 34 oC) pärsib glükoosi metabolismi (vähendab insuliini eritumist)
rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses lamina proprias seondub IgA polü-Ig retseptoritega ja transporditakse endosoomide kaudu luumeni ehk valendiku pinnale. Mitte vähem kui 3g transporditakse päevas gastrointestinaaltrakti, millest 1/3 läheb maksa ja sapi kaudu. See kaitseb mukoosseid pindu mikrobiaalse invasiooni eest. Sekretoorset IgAd leidub pisarates, süljes, rinnapiimas, kolostrumis jne. Tänu sellele, et teatud sekretoorne osake on seotud IgA antikehaga, väheneb proteolüütiliste ensüümide poolt degradatsiooni oht intestinaalses keskkonnas. IgA esineb nii monomeerses kui ka dimeerses (kahte monomeeri hoitakse koos J-ahela abil) vormis. Monomeerne vorm on tsirkulatsioonis ja ta omab kahte alaklassi. Dimeerne vorm osaleb primaarses kaitses lokaalsete infektsioonide vastu, olles süljes, pisarates, bronhiaalsetes sekreetides, nina limas,
annaabi.ee 
