lühikeseks http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romantism/index.htm Romantikute arvates on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Romantism kunstis Avaldus eriti maalikunstis ja graafikas 1. Maalikunstis pearõhk koloriidil, valgusel ja varju kontrastidel 2. Hoogsad pintslitõmbed 3. Ainestik ajaloost (keskajast), legendidest, kirjandusteostest Arhitektuuris- paljude erinevate ajastute kopeerimine e. eklektika Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid skulptuuris kaua. Boheemlus Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlusisikupära rõhutav ja tavaliste
Admiraliteedihoone Peterburis; John Hoban Valge Maja Washingtonis; Karl Friedrich Schinkel Teatrihoone Berliinis. 20. romantism 19saj Väärtuslikumad romantismi saavutused on maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku ja loominugvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokkkunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus, pearõhk koloriidil. Charles Garnier Suur ooper pariisis; Goya ,,Saturnus õgib oma lapsi"; C. D. Friedrich ,,Kaarnapuu"; Turner ,,Matus merel". 21. realism 19saj kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati
- Keraamilisi loomakujusid nt. pronksist metskits elusuuruses 1929 - C.R. Jakobsoni hauamonument Kurgjal, Kuperjanovi hauamonument Tartu Raadi kalmistul - ,,Naise pea" pukspuu 1921 - ,,Halastaja õde" graniit 1917 - ,,Vanamehe pea" graniit 1910 - ,,Piibumees" puu 1920 Noor- Eesti eesmärk tuua Eesti kunsti moodsamat euroopalikku stiili (impressionismi (Monet), postimpressionismi (sarnane jugendile, suurem tähelepanu koloriidil, van Gough, Gauguin), fovism (Matisse, kummalised värvid). 11. Eesti kunstielu 1918- 1940 Eesti kunsti kuldaeg. Eesti kunst 5-8 aastaks euroopaliku taseme. Tekib arvukas kunstnikkond, välismaal elanud kunstnikud pöörduvad tagasi. (Koort, Vabbe). 2 kunstikeskust Tartu - Kunstiühing Pallas - Kunstikõrgkool Pallas (1924 kõrgkooliks) K. Mägi, A. Starkopf, Tartus rohkem silmapaistvaid klassikuid, kui Tallinnas. Tallinn
klassitsistlikule mõistuspärasusele ja selgusele. Kunstnik kui sõltumatu, peaaegu jumalik looja. Romantismiga algab ühe osa kunstnike nn. boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste ,,normaalset" elu trotsiv käitumine. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutab tunnete ja instinktide tähtsust. Väärtuslikumad romantismi saavutused on maalizanris. Maalikunsti tuleb taas liikumine, dramaatilisus, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidil. Muutub ka ainestik. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest, rahvaluulest ja barokk-kunstist. Kujutlusvõime. Poeesia. Sügav aukartus looduse ees. Maastikumaal, mis oli klassitsistlikul perioodil soiku jäänud, saavutab olulise positsiooni. Romantismile olidki eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Olulisemad kunstnikud (pilte vaata http://eka.thegap.ee/sites/default/files/Klassitsism.pdf, lk 24-42): Fransisco de Goya y Lucientes (hisp) 1746-1828