Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku. Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele olematut 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti (armee suurust piirati 100000 meheni ja relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelati üldine sõjaväe- kohustus. Keelatud oli ka omada õhujõude
· Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; Versailles' lepingu põhjal pidi Saksamaa loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku.Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, mille relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelama üldise sõjaväekohustuse
kodusõdadele ja sisemistele rahutustele pole ükski teine riigivorm nii aldis, kui seda on demokraatia, ehk rahvavalitsus. „Parem ohtlik vabadus, kui rahulik orjus.“ Iga kliimavöötme juurde kuuluvad teatavad loomulikud tegurid, mille järgi saab kindlaks määrata, millist valitsemisviisi antud kliima nõuab, ja isegi lubavad öelda, millised peavad olema sealsed elanikud. Vaieldamatult parimaks saab lugeda seda valitsust, mille all kodanike arv kõrvalise abita, sisserändeta ja kolooniateta kõige enam kasvab. Halvimaks aga seda, mille alluvuses rahvas väheneb ja välja sureb. Enamasti manduvad valitsused kahel viisil: kas siis, kui valitsus koondub väiksema hulga inimeste kätte, või siis, kui riik laguneb. Valitsus ei muuda ealeski oma vormi enne, kui ta pole oma jõuvarusid ammendades sedavõrd nõrgenenud, et lihtsalt ei suuda enam senist vormi säilitada. Riik võib laguneda kahel viisil: esiteks sel juhul, kui valitseja ei juhi enam riiki
annaabi.ee 
