3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia majanduskriisi üle? Kolooniatelt võeti tasuta toorainet, mida saadi tööstustes ära kasutada. 7. Too näiteid Rahvaste Liidu ebaõnnestumisest? Tuli II MS, Rahvaste Liit oeks pidanud sekkuma kui Natsi-Saksamaa hakkas laienema,Austria ja Tsehhoslovakkia 8. Seleta mõiste parlamentalism. Seadusandlik võim on parlamendil, seadusi ei tee kuningas vaid parlament. 9. Nimeta demokraatlikke ideoloogiaid. Liberalism, sotsialism, konservatsim 10. Kes oli ja mida tegi Charles de Gaulle? Prantsuse vägede juht,
saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli suurendada emamaa võimu ja riigi pindala. Kolooniatelt saadi odavat tööjõudu, uut maad, põllumajandussaadusi, maavarasid ja muid ressursse. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid rohkem just ülerahvastuse leevendamiseks ja põllumjandussaaduste pärast. 19.sajandil aga juba loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks ning vajalikud olid uued turud. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Venemaa Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstan
aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi. Õiguskorra kaitsmine tagatakse järelevalvega kinnipeetavate üle. Resotsialiseerimise nimel on alustatud üleminekut nõukogudeaegsetelt kolooniatelt kambervanglatele. Samal eesmärgil juurutatakse piirkondlikkuse põhimõtet kinnipeetav kannab karistust oma elukohale võimalikult lähedal, et ka vangistuse ajal säiliksid tema positiivsed sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Esimest sammu sel teel tähistab 2002. aasta novembris avatud kambervangla Tartus, mis teenindab Lõuna-Eesti piirkonda. 2007. aastal valmib Jõhvis samasugune Viru vangla. Vangistus on jagatud kolme faasi: vastuvõtu-, põhi- ja vabastamisfaas
annaabi.ee 
