· Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24.Olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. · B. pertussis'el on rohkesti virulentsusfaktorid, mis jagunevad tinglikult kahte gruppi adhesiinid ja toksiinid. Mikroob peab kinnituma nii hingamisteede epiteelile kui ka avaldama lokaalset toksilist toimet. Mikroobi kinnitumine (adhesioon) limaskestade epiteelile tagatakse adhesiinide poolt · Pertussise toksiin. Koloniseeriv faktor ja endotoksiin. Rakuga seotud ja ekstartsellulaarne · Adenülaat-tsüklaasi toksiin. Invasiivne toksiin. Aktiveerib raku kalmoduliin .Pärsib immuunsüsteemi efektorrakke 25.Läkaköha patogenees. · Hingamisteedes mikroobid kinnituvad ripsepiteelile >paljunevad > koloniseerivad trahhea ja bronhide limaskesta. · Vabanevad toksiin ja bioloogiliselt aktiivsed ained ärritavad limaskesta > köha ja ülemiste hingamisteede põletik.
vahendeid, mehhanisme, kuidas säilitada õigusnormide ja hoiakute kultiveerimise abil kultuuriline identiteet, institutsioone ja maailmavaadet, mis on vajalik, et asuda vastu võõrale ja hirmutavale, seda taltsutada ja elada sellega külg külje kõrval; need hõlmasid nii õigust ja religiooni kui ka relvi ja laevu. _ Euroopa kristlased, kes seilasid 15. ja 16. sajandil Ameerika, Aasia ja Aafrika rannikule, tulid ühiskonnast, mis oli ammu koloniseeriv ühiskond. _Euroopa, mis oli maailma kõige suuremate vallutus-, koloniseerimis- ja kultuuriliste transformatsioonide initsiaatoriks, oli ka ise samasuguste protsesside sünnitis.
ühtekuuluvus tunne, usk, kombestik ja vaba tahe. • Eesti puhul on need teisejärgulised nt usk- eestis on palju uske; ühtekuuluvus tunne on keele baasil; meie tavad ja kombestik kattub osaliselt naaberrahvaste soomlaste, lätlaste, sakslaste, venelastega ja sellest lähtuvalt on rahvusluse määramisel oluline eesti keel. • Eesti kultuuri on peetud hübriidkultuuriks ehk mitmest kultuurist kokku laenatud. • Koloniseeriv kultuur on võtnud üle oma naabritelt kultuuri ja teiseks on koloniseerivad kultuurid on olnud ise ka koloniseeritavad kunagi. (Selleks, et mõista 17.sajandi saksa kirjandust peab tundma Hollandi kirjandust, ehk siis kõik on omavahel seotud). • Kultuuri uurijad on öelnud, et laulupidude traditsioon on sakslastelt laenatud. • On öeldud et Sakslased ei osanud laulda • Saksa kultuuri ruumis ei ole laulupidude traditsioon elav ja pole olnud nii tähtsalt
annaabi.ee 
