laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks. Antisemitism toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism (marurahvuslus, suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. 4. Sotsialistlike õpetuste levik. Töölisliikumine Tundus, et 20.sajandi alguses liiguvad kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorrani, kuid siiski olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Kogu 19.saj
· Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga põhivastase Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi. Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882)
· Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks I maailmasõja aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete
Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga põhivastase Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi.
annaabi.ee 
