e. CA-MRSA), põhjustavad raskeid naha ja pehmete kudede infektsioone ning rasket pneumooniat. Vaatamata sellele, et CA-MRSA algul oli pigem haigla väline infektsioon, nüüd muutub see sagedasemaks probleemiks ka haiglate osakondade jaoks. Erinevaid stafülokokke leiab normaalselt nahal või nina limaskestal 30% elanikkonnast. Juhul, kui stafülokokk leidub nahal või nina limaskestal, kui inimene pole haige, siis seda protsessi nimetatakse kolonisatsiooniks, mitte infektsiooniks. Bakter on üldiselt kahjutu seni, kuni ta läbib haavade või lõigete kaudu kudedesse, aga ka siis ta põhjustab väikseid 5 nahapõletikke tervetel inimestel. Kuid vanematel, raskelt haigetel ja alanenud immuunvastusega inimestel võib stafülokokk põhjustada raskeid tervisehäireid. Kuigi 30% inimkonnast on stafülokokkiga koloniseeritud, väga väike osa sellest osast on koloniseeritud MRSAga
§ Replikatsioon genoomist sõltumatult. § Enamus plasmiide supercoil'ed, tsirkulaarsed, kaheahelaline DNA, mõned ka lineaarsed plasmiidid - Borrelia, Streptomyces § Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid on vastutavad mitmete meditsiinilist tähendust omavate omaduste eest: antibiootikumresistentsus (R plasmiid), toksiinide produktsioon, adhesiooniks ja kolonisatsiooniks vajalike raku pinnastruktuuride süntees. § Plasmiidide poolt kodeeritavateks toksiinideks on E. coli termostabiilne enterotoksiin, Staphylococcus aureus'e eksfoliatiivne toksiin, Clostridium tetani toksiin. § Osa plasmiide krüptilised, mistõttu ei avaldu fenotüüpiliselt. § Plasmiidiprofiili uurimine on vahend epidemioloogilistel uuringtel seose hindamisekssoleeritud tüvede vahel. Transposoonid § Transposoonid on DNA segmendid, mis on võimelised liikuma
(membraani sisekülg negatiivse laenguga). 5. Bakterite koordineeritud metabolism Erinevalt taimedest ja loomadest elavad enamik baktereid keskkonnas, mille füüsikalis-keemilised omadused pidevalt muutuvad. Bakterid reageerivad keskkonna muutustele väga kiiresti ja täpselt, muutes struktuurivalkude, transportvalkude, toksiinide, ensüümide jms ekspressioonimustrit keskkonnatingimustele vastavaks. Näiteks E. coli ei sünteesi kolonisatsiooniks olulisi piilisid, kui bakter elab planktiliselt. Vibrio cholerae sünteesib kooleratoksiini (põhjustab kõhulahtisust) ainult siis, kui elab inimese soolestikus. Bacillus subtilis ekspresseerib trüptofaani biosünteesi geene ainult siis, kui keskkonnas on liiga vähe trüptofaani. Kui E. coli panna kasvama söötmele, mis sisaldab nii glükoosi kui laktoosi, siis bakter tarvitab esmalt glükoosi, kui energiarikkamat süsinikuallikat ja alles seejärel laktoosi.
annaabi.ee 
