London vaatas Ameerikale ikka, kui koloniaalalale. 1760- tüli ümberasumise õiguse üle.-> Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalati piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 „Bostoni veresaun”, Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja „Bostoni teejoomine”). 1763 Pontiac’i ülestõus- inglimaa ei tahtnud rohkem konflikte indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766.deklaratsiooniga London kuulutas, et kolooniad peavad vaid olema- sellega rahava pahameel vaid kasvas. 1767 Charles Townshend Acts- importakaubad pandi maksu alla, kohalikel kaupmeestel raskused, hindade tõus. Rahvas protestis ja vältis importkaupu. 1770 Bostoni veresaun- 5 inimest sai surma/8 haavata. London võttis tagasi
Esimene suur maailmasõda 1756-1763 selle sõja lõpuks kaotas Prm kogu oma põhja-am koloonia inglismaale Pariisi rahulepinguga. Uued valdused tõid aga SB juurde hulgaliselt probleeme. Sõda võideti suurelt tänu William Pittile, kes sekkus kolooniate siseellu, andis korraldusi sõjaväele jne. Ameerika kolonialistidele pandi peale maks ja anti korraldus briti vägesid majutada. See põhjustas ameeriklaste vastumeelsust. Piir kehtestati 1763, kus ei lubatud kolonialistidel lääne poole liikuda. 16/4 prantsusmaa oli toetanud indiaanlasi, kuid kui britid tulid, lõetasid nad nende toetamise. 1764 Sugar Act reguleeriti melissi sissevedu. Briti valitsus üritas soodustada melissi enda koloniaalvaldustes, mitte Prm omades. Senised kaubandussidemed katkesid. 1765 Quartering Act majutuskohustus. Ameeriklased pidid ehitama briti sõjaväele barakke ja neid toitma. 1765 Stamp Act templiseadus. Briti valitsus nõudis, et peaaegu kõik ajalehed oleks
Erinevad eesmärgid teise riigi allutamiseks: · allutatud riik varustab nii inim-kui muude ressurssidega. · allutatud riik on dominandile allutatud ja kindlaks turuks. · allutatud riik täidab dominandi jaoks tähtsaid strateegilisi funktsioone (vahepuhver vms.) · et allutatud riigis domineeriks emamaa usund ja poliitilised tõed · RV preztiisi saavutamine Kõik kolonialismi vormid sisaldavad maj., sõj. ja poliitilist kontrolli, kuid erinevatel kolonialistidel on erinev rõhuasetus: 1. Eraldatud kolonialism: emamaa on selgelt expluateeriv, koloonial on vähe võimalusi maj.,pol. ja sots. süsteemi arenemiseks (Belgia ,Saksamaa, Portugal-Aafrika ja Aasia kolooniates) 2. Ühtesulamissüsteem: Püütakse kolooniast teha emamaa pikendus, kuid suhted on siiski expluateerivad. (Prantsusmaa-Aasias, Nõukogude Liidu kolooniad) 3. Kaudne valitsemine: Emamaa kasutab kolooniates traditsioonilisi liidreid ning valitsemis-
annaabi.ee 
