investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustes osalenu moslem islamiusuline märter usuliste veendumuste pärast kannatanu müsteerium keskaegne Piibli-aineline näidend ortodoksi kirik õigeusu kirik paast usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine paavst roomakatoliku kiriku pea pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu protestantism reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude
Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Rahvusvahelised suhted 1. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale. · Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule. b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa · Balkani rahvaste võitlus türklastega. 2. 30 aastane sõda (1618-1648) a) Põhjused: · Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel. · Prantsuse võimupüüdlused.
nelja suurriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland) kaubandus- ja koloniaalhuvid. Teiseks pingepiirkonnaks oli 16 saj juhtival kohal olnud Hispaania Armaada sai löögi Inglismaalt, kes tõusis taas esikohale tänu tugevale laevastikule ja laienevatele kolooniatele. Kolmas pingepiirkond oli Hispaania alt revolutsiooni käigus vabanenud Holland, mis kujunes maailmamerel Inglismaale suureks konkurendiks, ja viimaseks oli Inglismaale ka Prantsusmaa, osaledes 17. sajandi koloniaalvallutustes. Alates 1603- 1625 valitseb Inglismaal James I, kelle valitsemisajal ka Sotimaa ühendatakse Inglismaaga. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist. Paljude meelest polnud see piisav ja 1674
b) Hugo Grotiuse raamat 1625, ühes peatükis arutas saadikurolli. · Eksterritoriaalses saatkond allub oma maa seadustele ning on puutumatu isikute ja vara suhtes. 3. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale. · Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule. b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa · Balkani rahvaste võitlus türklastega. 4. 30 aastane sõda (1618-1648) a) Põhjused: · Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel. · Prantsuse võimupüüdlused.
annaabi.ee 
