Saksamaa, Türgi, Austria – Ungari, Bulgaaria ning nende vastasleer Antant, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ning veel 34 riigi ülemaailma. Euroopa kui kõige arenenud maailmajagu sel ajal oli hõlmanud kolooniaid, mida peetakse ka üheks kõige tõsisemaks sõja põhjuseks. Keskriikidest kõige tugevam oli Saksamaa, kes oli jäänud koloniaalvallutustega hiljaks ning soovis nüüd maailma ümber jagamist. Selletõttu toimuski põhline sõjategevus Euroopa pinnal, mis sõjalõppedes oli sõna otseses mõttes verega immutatud, sest esmakordselt võeti selles sõjas kasutusele massiarmeed, mis ei koosnenud mitte sajast tuhandest südurist, vaid miljonitest. Selletõttu paigutasid ka väejuhid mehi mitte nende oskuste järgi rindele, vaid hulga. See
aastal viidi Puerto Ricos läbi referendum, rahvas valis USA-ga vabalt liitunud territooriumi staatuse, Guami saar on ka tänapäeval USA valdus, saarel on aga omavalitsus, Filipiinid said iseseisvaks 1946. aastal) Majanduslikult oli väga kasulik Panama kanali rajamine. (Ehitamist alustati 1904. aastal, 1914. aastal läbis kanali esimene laev, 1920. aastal avati kanal kõigi riikide laevadele). 2. koloniaalvallutustega alustas ka ühendatud Saksa Keisririik. Haaras endale alasid Aafrikas ja mitmeid saari Vaikses ookeanis. Saksamaa aktiviseerus ka Lähis-Ida suunal.1903. aastal alustas saksamaa raudtee rajamist. See pidi ühendama Berliini-Bosporuse-Bagdadi (nn BBB-raudtee). Raudtee rajamiseks oli sõlmitud kasulik leping Türgiga. Raudtee vastu olid aga Suurbritannia ja Venemaa, kelledel olid sealkandis oma huvid mängus
inimgenoomi uurimused1 on näidanud, et inimestevahelised geneetilised erinevused on väikesed ning need ei anna alust inimeste kategoriseerimiseks rassideks. “Rass” on sotsiaalne konstruktsioon, mida kasutatakse veel ka tänapäeval (nt. sageli kasutatakse seda poliitilises võimuvõitluses) ning mis mõjutab inimestevahelist suhtlust. Rasside idee on tekkinud kahe peamise teguri mõjul, milleks on Euroopa koloniaalvallutused ja valgustusaja mõttemudelid. Euroopa koloniaalvallutustega tekkis vajadus maadehõivamise poliitikat õigustada. Idee, mille kohaselt üks rass oli loodud teist rassi teenima, sobis hästi nt. orjakaubanduse 1 nt. Inimgenoomi projekti põhjal avaldatud tööd õigustamiseks. Kui Aafrika orjad jõudsid Ameerikasse, oli mitmerahvuselise elanikkonna ja õigusteta uustulnukate vahel suurimaks erinevuseks nahavärv, mis saigi põhiliseks tunnuseks inimese paigutamisel ühiskondlikku süsteemi. Tekkis inimese “rassilisest kuuluvusest” lähtuv