Indoneesias (598 518) ja Kota Kinabalu, Malaisias (543 765)[4][5]. Sisemaal elavaid põlis- farmereid ja kütte-korilasi nimetatakse dayakkideks. Arvatakse, et Kailimantanl elab ligi 4 miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks. Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1]. 19. sajandi alguses alustas Hollandi koloniaalvalitsus inimeste ümberasustamist tihendamini asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus. Plaaniks oli viia vaesed maata elanikud teistesse kohtadess, et vähendada vaesust ja suurt elanike tihedust. Kalimantani saarele toodi iga aasta juurde ligi 60 000 inimest[6]. 4.Probleem 4.1. Probleemi olemus Paarsada aastat tagasi oli Kalimantan täielikult metsaga kaetud. Mangroovmetsadega kaetud
konflikte Vaatles ühiskondi laiemas ajaloolises kontekstis Eristab kahte sorti konflikte: o kolonialismieelne konflikt poolte vastandumine tõi ühiskonda rahu, rituaalne emotsioonide välja elamine; vaatamata konfliktidele olid stabiilsuse perioodid pikemad o kolonialismiaegne konflikt valgete ja mustanahaliste vastasseis, erinevad autoriteedid, mitte tasakaalus vastuolu, koloniaalvalitsus mõlemast grupist ülem see süsteem ei toimiks jõu, vägivallata Suurte erinevuste tõttu ei oleks mustanahalised aktsepteerinud valgete ülemjõudu ilma vägivallata neid konflikte ei olnud võimalik lõpuni ära lahendada radikaalsete struktuuraalsete muutusteta Custom and Conflict in Africa, 1955: Uurib suhteid stabiilsuse ja muutuse vahel Milline on konflikti roll korra loomises? Extended case study laiema konteksti vaatlemine
keelu ning julma ja ebahariliku karistuse määramise keelu. ,,Asustusõiguse seadus" 1701 (kinnitas kohtuvõimu sõltumatust monarhiast) ja ,,Õiguste petitsioon" 1629 (õigus esindatusele maksude määramisel). 3.3.2. Koloniaalpärand Enamik B asumaid rajati sel ajal, kui kehtisid kuninglikud hartad, mis lubasid asunikel end mitmel puhul ise valitseda. Nt inglise puritaanide kirjutatud nn Mayfloweri leping. Koloniaalvalitsus kui omavalitsuse ja avatuse taimelava (Ingl lubas 1630. aastast P-Am asumaadel end ise valitseda). Iga asumaa jäi esmalt omavalitsuse põhimõttel toimivaks üksuseks ning 18. saj alguseks oli enamik neist arendanud samalaadse valitsemisstruktuuri. Tüüpiliselt kolmeharuline: kuninga määratud kuberner, seadusandlik kogu ja suht sõltumatu kohtuvõim. Koh omavalitsus koosnes linnade ja maakondade omavalitsustest. 3.3.3. Intellektuaalne pärand Vaimne õhkkond
annaabi.ee 
